Eluolu ratsamaailmas: reede

Hommikune äratus. 5.00, eiii tahaaa, küll need hobused kannatavad, 5.30, uuesti, eiiii vahet pole ju, nii kuum ikka hommikul pole ju, 6.00 ärkasin, pesin hambad jaa tagasi voodisse, 6.30. No nüüd ma pean küll juba ärkama:D Täpselt nii oli tänane hommik, ma lihtsalt ei suutnud end ülesse vedada, ometi teadsin et 37 kraadi ootab ees. Aga polnudki väga hull. Rembyga sõiotsin väljas ja siis oli veel üpris okei, kui aga cabachoniga välja sain oli liiga palav. Parmud tekid meile sellise armee ataki, et panime kiiruga maneezi põgenema. Jalutasin teda seal pikemalt ja veidikene traavi ka. Remby täna oli nagu üpris hea. Mina see eest aga ei olnud. Ma ei tea, midagi nagu ei toiminud ja ma täpselt ei taibanud mis asi neist. Ma tean ainult, et ta oli eest parem kui eile, aga samas oli ta suust kange. Ta lasi küll järgi aga oli kange. Ja täna oli väga paljutki minu süü, hakkasin liiga palju käega sõitma. Ma isegi ei tea miks. Ainult tagantjärgi hakkasin mõtlema, et oleks nii mõndagi võinud siis kuidagi teistmoodi teha, aga ajasin oma jada edasi. Ja täna tegingi rohkem järjest trenni, see eest lühemalt. Ja rohkem galoppi, sest see oli veidikene probleemiks, kui enamvähem okeiks lõpuks saime, siis tegin pika ratsmega galoppi, eks ta veidi väsinud ka oli ja ta kohe ise haaras sinna ratsme külge rohkem ja sirutas kaela. Siis traavis ta nii hea polnud, kui tahtsin ka ainult pikka kaela, aga tasapisi ta ikka lõpuks sinna lasi ja lõpetasime ka. Ma ei tea. Igatahes ei olnud nagu hea trenn ja polnud ka halb, aga võtan tänase päeva täitsa enda süüks. Ei tea..homme teen paremini
Pidin täna eluilma šoki ka juba saama. Nimelt hakkasin peale trenne poodi minema, et osta soola, mida ma siiani ostnud pole(jah ma söön peaaegu magedaid makarone mingi tomatipüree asjaga). Ja siis jäi nagu kuidagi silma et panin kiivri kapi peale, aga seal kapi peal olid mingi aeg ju kannused. See suur pundar kõiki erinevaid variante kannuseid. Sattusin üpris paanikasse, sest olin üpris kindel, et need kannused jäid välja ka siis kui nad ära läksid. Vaatasin kõik sahtlid, kapid, kõik läbi ja ei leidnud midagi. Küsisin kohalikelt siis kõike kas keegi on näinud kedagi võõrast siia sisenemas mida iganes. Sest ma ei teadnud ju millal need kadunud olid, seda kappi ma panen ausaltöeldes haruharva tähele üldse. Saatsin siis sõnumid laiali silviale, et kas nad võtsid kannused võistlustele kaasa. Ja õnneks tuli pärast tunnikest või nii vastus et jaa ta võttis kõik kannused kaasa. Ma olin ikka õnnega koos. Ma tõesti veidi kartsin et keegi võis need varastada, sest päeval jätan ma talliukse lahti et hobustel oleks õhku kui sellist. Muidu keeran sadularuumi ja muud uksed kinni(kapp on talli vahel). Muidugi oli ebaloogiline et keegi ainult kannused varastaks, aga no mina kui paanika osakond ikka kartsin tohutult. Ma ju siin uus ka, pärast hakatakse mingeid süüdistusi veel esitama. Aga õnneks läks kõik hästi. Süda rahul nüüd.
Eile ajati meie suurtes koplites pikk rohi ka maha. Pidin sealt küll mürgised taimed ära noppima, aga selleks ajaks kui selleni jõudsin polnud see võimalik kui rohi (hein?!) on mõne cm pikkune ja taimed pidin juurtest välja tõmbama. Nüüd saab vaadata igatahes kas auke on ka koplites ja kui silvia tagasi siis saab selle kallal ehk töötada et koplid väiksemaks teha ja mingi aeg saavad nad ehk juba liikuma ka. Meie praeguse väga ’’külma’’ ilma tõttu pole siin rohust enam kippu ega kõppu. Kõik on hall, kollane, igatahes mitte roheline?! Kogu rohi on ära kuivanud reaalselt nagu juureni välja vist. Kahju, vahepeal juba hakkas rohelust tulema. Aga no, sellise kuivusega ei saagi see kasvada. Et vihma võiks nagu tulla.

Kas kujutate ette et oma arvutis olen ma juba kirjasuurusega nr 11 kirjutanud 16 lehte blogi? Täpselt nii palju on siin internetis ka siiski:D Lihtsalt, kodus hea ära kirjutada, pluss, minu arvutis on ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕ täht olemas, mida saksa omades ei ole:D

Ja internetipunkti söites tundsin ma esimest korda. Et jaheda öhu asemel, tuli kuum öhk mulle näkku. Üldseee mitte meeldiv. Ootaks ju jahedat suurema kiirusega(haha suur kiirus 45 km/h). Töesti. Liiga soe on. Ja üks päev lendas rolleriga söites sitikas silma, hea et önnetust ei teinud(kiiver on ilma selle silmavärgita)

Ja silvial vöistlustel läheb tasapisi. Eile oli märaga väike auhind, 59 prossu. Kuumus pidi seal tappev olema, nii et kujutan ette mis nägu hobused teevad. Küll aga jäi silvia rahule, ütles et hobune oli hea ja ise tegi vigu. Ma tean, et see hobune on vöimeline väga väga körget prossu saama. Kahju et see kuumalaine ainult ülesse löi.

see on kordemaneez nüüd. Järjekordne asi millest ma väga supervaimustuses olen. Esiteks, ei saa su hobune end kordelt ära tömmata, teiseks, noort hjobust kordel jooksma öpetada on seal super, ja sa saad seal köike tegelt teha, ilma et veel segaksid tavamaneezis kedagi. Super!