Jah ma tean, ma pole tõesti ammu siia midagi pajatanud:D:D andke andeks, aga viimasel ajal on veidi rohkem tegemist olnud ja ka vähem õhtuti netis olemise viitsimist.
Kui mul mälu hästi võtaks siis oskaksin teile kindlasti kõigest õiges ja täpses järjekorras rääkida. Aga alustan ma sellest, et siinse müügitalli abiline sandra on megaarmas ja tore inimene. Ma olen temaga viimasel ajal nüüd rohkem suhtlema hakanud, mis on positiivne, ja kuna mu saapad on üldiselt sõna otseses mõttes katki. Siis on mul vaja uusi ratsasaapaid, ja piisavalt odavaid:d Ja sandra oli nii lahke aitama, et viib mind järgmine nädal ühte teise ratsapoodi, kus ütles et on odavamad üldjuhul, ja et kui hästi läheb saab alet ka. Ja siis järgmine päev tuli ja ütles et üks koht on veel mis on kord nädalas avatud, et selline pood kus tuuakse saapad mis on tellitud aga näit mitte ära ostetud, ja saapad kus on mingi maailma pisem defekt, ala õmblus teistmoodi õmmeldud kui teisel pool vms. Igatahes seal on pidi ka väga odavad saapad olema, kui õnne on võib leida väga kallid saapad odavalt. Nii et ma loodan oma õnnele!:D Ja seal pidi olema pükse ja tekke ka, mis on niiöelda moest väljas, ja ka odavalt:D ma natukene kardan sinna minemist, ma olen ju kõige hullem ratsavarustuse poes šoppaja:D Aga eks näis:)
Teine asi:D Üks päev oli tallis üks võõras noorem mees. Istus maneezis vaatas kuidas frank sõitis. Ja siis olime audreyga seal, ja siis ütles frank et this is my boyfriend:D No muidugi see oli pea ilmselge et ta seda suunda on, sest enamus mehed kes koolisõiduga tegelevad kipuvad sinnakanti:D aga ma ikka kuidagi ei suutnud uskuda:D
Siiis, eile lasime esimest korda remby õue koplisse. Audrey tegi sellise pisikesema ja väiksema kopli. Ütleme nii et ala mis remby endale võttis oli umbes 5 meetrise läbimõõduga. Ta lihtsalt pukitas ja pukitas ja pukitas. Ja siis oli sekundiks vait, siis jälle mingi lehe liikumise peale hüppas ringi. Ja ta koguaeg kappas peaaegu ühje koha peal sest ta ei julgenud kopli teisele poole minna:Dja terve koppel (pool koplit) oli ülesse küntud. Vaesekest oleks nagu piinatud, ta oli järgmised 2 tundi närvivapustuse äärel terve see aeg:D Aaa, ja kas olete näinud hobust tegemas täispiruetti nii et kõik 4 jalga on õhus? Mina igatahes olen:D Täpselt seda remby tegi.
Ja sepad käisid üks päev hobuseid tegemas
Ja donnerbubel on liiga palju proteiini veres. Jah, vahepeal käis silvia hobuselt verd võtmas, sest midagi olevat viga tal. Aga väga proteiinirikast heina saab ta ikka(Hey ledge vms, pm nagu silo taoline asi, lõhnab enamvähem pärmi järgi:D ma ei teakuidas see eesti keeles on)
Ja eile hammustas Cabo mind kaks korda näpust. Algusest väikesest sõrmest, õnneks läks mul hästi ja näppu ära ei hammustanud, ja teisel korral tahtis kogu käe ära süüa, ka see kord läks õnneks. Kuigi ma tean et ta kippub oma suure suu ja hammastega hammustama, siis ikka ei oska ma veel ta eest ära minna. Eile oli ta üldse kuidagi äksi täis, samamoodi nagu ka remby, kes sõidus oli nagu täielik duracelli jänku.
Trennidest. Hetkel olen üpris üksi teinud trenne. Silvia on hakanud tulema 10 hommikul, nii et olen enne silviat cabot ja rembyt teinud. Remby üldiselt on hea olnud. Aga viimase kahe päeva probleem on olnud jällegi, et ta on liiga turboline olnud. Täpselt nagu kohe kohe plahvatav pomm. Ma muud ei oska öelda. Vahepeal oli ta isegi juba selline liiga aeglane mulle tundus, aga nüüd on talle kuskilt mingi uskumatu energia tulnud. Selle energiaga kaasneb ka see et ta järjekordselt iga asja peale ehmatab või võpatab:D Aga siiski halb ta ka ei ole olnud. Olen teda üritanud harjutustega tegevuses hoida. Galopis lahku kokku sõitmisi teha. Vaba ratsmega sõitnud, siis jälle rohkem kokku. Üks päev oli ta jälle häirivalt lahtise suuga, aga ei saanud ma teda kahjuks ka paremaks. Täna oli suust see eest ikkagi parem. Ja täna käis remby ka koplis ja oli nagu vana ise. Kujutate ette, päevaga oli täitsa teine loom, julges tervet koplit isegi läbi käia ja rohtu süüa. Nii et tubli loom, see teeb talle ainult head ja veelkord head.
Täna tuli ka silvia isa kohale. Enne kui nad lennujaama läksid, oli juba näha, et silvia on veidi nagu närvis. Ta tõesti oli:D Ja siis kui nad tulid, tuli selline väiksemat kasvu väike mees vastu, peast jalatallani pradas, armanis, hilfigeris ja ei tea milles veel. Päiksekad ees ja pooleldi selline fafa olemus:D Aga see oli nii naljakas. Ta oli mega tore sõbralik, et ikka how are, its so nice to meet you, it really is ja värki. Aga ta riides oli täpselt nii nagu silvia ütles nagu ta on. Kas siis stiilne või siis niiöelda nooruslik. Täna oli niiöelda nooruslik päev. Ja dressid mis tal jalas olid, olid nii naljakad, et ma reaalselt tahtsin naerma hakata. Aga muidugi, ei saa öelda et need firmakad ei olnud, lihtsalt..
Ja täna sain oma kallist penny marktist kuus paari sokke, või tähendab, pikemaid sokke ratsutamise jaoks 3 euri eest. Täiiega armsad ja lahedad. Nii vaimustuses!!:D
Homme tuleb üks itaallane, kolmevõistleja kahe hobusega siia. Nii palju kui aru sain siis pikemaks ajaks. Hakkab siin võistlemas käima jne, ja teeb siis michelega trenni. :))
Ja homme õhtul lähen kikule külla kaheks päevaks, võtan järgmise nädala vaba päeva see nädal juba ära.
Nad lähevad järgmine kolmapäev siis võistlema. Ainult bubyga verdenisse, et ikka üritada kätte saada oma kvalifikatsiooninorm 66 prossu. Ja kui seal ei õnnestu siis veel prantsusmaale ka ma sain aru. Igatahes jääb minu kojutulek siiski 10-15 august vahemikku. Sest silvia pole siiani uut abilist leidnud. Kauemaks siia igatahes ei jää, ma lihtsalt ei saaksi enam jääda:)
Ja verdenisse lähevad ka eestlased. Loodame et neil läheb hästi:)
Ma nüüd pole kindel kas ma kõik sündmused siia posti sain, aga luban et sellist pikka vahet ma enam siia ei jäta.:)
Olge tublid!

Tänane päev oli üpris sajune. Vahelduseks hea, ja ilma välguta(!). Silvia tuli ise alles 4 aeg talli, sest tal oli täna zeilingeriga trenn. Hommikul sõitsin ma cabot ja rembyt jällegi. Rembyga üritasin täna rohkem lihtsalt ette alla sõita, galopis nõudsin veidi rohkem kokku jooksmist aga üldiselt võtsin lihtsalt. Kõike üldist tegin, aga midagi ülepingutatut. Caboga sõitsin ka maneezis täna, või enamus ajast pigem jalutasin, mis ei olnud kõige huvitavamate vallast kahjuks. Aga täna oli üleüldine koristuspäev, lõpmatult palju pühkimist harjadega mis on oma ajad näinud, lõpmatult põranda pesu, killustiku silendamist(jah) ja sada muud asja. Aga saime tehtud vähemalt.
Hiljem jälgisin siis ka silvia trenni rudolfiga. Täku trenni ma palju ei näinud, aga see ei erinenud eenevast korrast, jawoll, good, good:D Üks lause oli vahepeal et keep your head straight. Aga märaga trenni tehes kuulis temalt sõna ikka rohkem:) Et peale jalavahetust hoia sirgena jne. Midagi suurt ma sealt ei mäleta. Üldiselt. Ma pean ikka ütlema et see mära on amazing loom. Oleks tema seljas mõni väga tugevatest sõitjatest, siis näitaks see loom tegusid. Okei ma ei tea kõiki tema vigu nii hästi. Aga ta lihtsalt hõljub. Hõljub kõik nii kergelt ja lihtsalt läbi. Okei mitte sõna otseses mõttes ei hõlju, aga ta liikumine on nii kerge ja graatsiline. Ja te ei kujuta ette kui head passaazi see hobune teeb!! See on lihtsalt megavõimas, megarütmikas, mega enda alla tulev. Tõesti väga kõrge hinde vääriline passaaz. Ta lihtsalt teeb, ta kordagi ei kaota tasakaalu, ei tõsta jalga kuidagi mingi nõksuga, ta teeb puhtalt seda, enamvähem võiks seda matinega võrrelda. Aga siiski piaffi tal veel suurt ei ole, kui ta teeb siis tuleb mõnusalt enda alla, aga kipub veidi kiirustama ja piaffilt välja ka veel ei tule. Aga see on õpitav:) Ma loodan et aja jooksul hakkab tal silviaga ka klappima, sest hetkel kõik ebaõnnestumised on silvia enda süül tulnud kahjuks. Mära on WOW, nagu me siin ütleme:D


absoluutselt igal asjal siin tallis vist on peale kirjutataud Silvia Rizzo(nagu reaalselt iga kopsik, hari, ämber,kõik millele on võimalik markeriga peale kirjutada:D). Ka tekid on märgitud SR-ga:D

seda kasutavad nad donnerbubel. Üldiselt tal kopsuhaigust pole, aga kerge allergia põhu vastu, ja tavaliselt nad mansutavad süstlaga suhu seda talle, ja see aitab tal kogu tolmu ja muu jama trenni alguses välja köhida. Mõnus mentooli, eukalüpti lõhnaga:D
teine asi mida armastan. Traumeel Gel.Homoöpaatiline toode, seega väga looduslik mitte doping ja aitab. Üldiselt MSM asemel, ja eks arnika geel on enamvähem sama vb. Kunagi mäletan et ema ostis selliseid tablette endale vist:D
Nack!!!! minu blogis korduvalt kasutatud nimi:)
See on siis veel pilt sellest kui siin filmiti müügihobuseid. Pilt on halb ja läbi maneezi akna tehtud. Paremal näete meest vehkimas piitsaga, kilekott otsas. Üleüldiselt kõik on enamvähem pildil olemas:P

Täna siis tuli silvia ja ütles kas saan äkki õega ikka eestisse. No seda ma veidi juba arvasin. Ütlesin siis et uurin ja ta ütles et annab teisipäeval mulle teada kindla vastuse, et kas uus tüdruk, kes tuleb muide leedust tuleb ikka reede ja blabla. Muidugi tore asi on see kui ma teisipäev teada saan et pean kikuga minema, pean õhtul oma asjad kõik pakkima(enamus) ja lahkuma kiku juurde ja andma oma suur kohvri, mis peaks mareti autosse mahtuma, sest maret läheb nüüd kolmapäeval eestisse. Kiku autosse mu asju palju ei mahu sest me tuleme neljakesi eestisse(kiku, tommy, bianca, mina) mis tähendab et kiku megaväike auto on ülepakitud:D aga eks näis mis saab.
Sain eile hobuste hinnad teada:D siiski jätan saladuseks. Ja kui palju rohkem audrey must teenib. Ja audreyga tuli ka jutuks et tal ka veidi kopp ees osadest asjadest, aga siiski. Need on jutud juba väljaspool blogi:)
Ja täna sõitsin järjekordselt cabo ja rembyga. Caboga jälle pikalt ja rembyga käisin ka üle pika aja väljas treenimas. Ilmselgelt kartis ta ühte platsi otsa tervenisti mõlemat pidi. Aga lasin tal siiski üpris lõdva ratsmega ise valida,m veidi suunasin aga säärtega samas surusin teda ikka mööda minema. Ja nii ta tasapisi harjus, veidikene pidin ma ta ka julmemalt sealt läbi sõitma, sest kõik ei ole koll mis ei liiguta. Ja lõpuks saingi ta väga heaks juba. Siis enam ei kartnud megapalju. Seda ka seetõttu et ma tegin harjutust harjutuse otsa, tahtsin et ta minule tähelepanu pööraks mitte lendavale lehele rohul. Ja nii klappis hästi. Tegime vähe raskemaid harjutusi täna, aga muud moodi ma ta tähelepanu endale kahjuks ei saanud.
Ja täna oli väga väga jahe, hommikul oli isegi et väga külm. Nii et tuleb jahe periood jälle:D

:)

Niisiis. Päev mil ma kiku juurde külla läksin tulid veel enne mu minekut inimesi talli ja hakkasid väliplatsi aga lillede ja muu taoliste asjadega kaunistama. Mis toimus? Toodi hobused mujalt tallist ja filmiti müügivideosid. Iseenesest filmimiseks koht ju super! Nii palju rohelist. Tähtede kohale pandi siis mingid rohelised oksad ja kõik kaeti ilusaks. Nata siis nägin ka esimese video tegemist aknast. Sellel ajal kui hobune läbib seda ühte otsa, on platsi ees üks inimene piitsaga mille otsas on kilekoti osa ja teine vehib oksaga. Ja mõlemad siis jubedalt paugutavad ja teevad häält et hobune kõrvad esialgu ette ajaks ja ka ilmselt liikumiseks. Minu hobune oleks mind selle peale ammuilma maailma teise otsa viinud, või kujutage rembyt ette selles situatsioonis:D Tegin ühe pildi läbi klaasi ka, aga selle lisan hiljem kui viitsin fotokast pilte sisse tõmmata.
Kiku juures oli ka tore. Veidi imelik on et ma tema juures kunagi enne 5te vähemalt magama ei saa. Aga õnneks sain päeval see eest ikkagi veidi magada. Ja ta kassi ma kardan.. Ebareaalselt hull segane kass!:D
Ja eile õhtu tulin rongiga tagasi. Cabochonil oli eile hommik tiirud olnud. Jube. Ja nüüd pandi ta saepuru peale. Lõpuks! Ma küll ei kannata tiire mitte mingis osas kuna need nii jubedad, aga vähemalt on ta nüüd saepuru peal. Cabo lihtsalt sööb toooohutult palju põhku. Seda polnud võimalik kirjeldada, rohkem kui heina peaaegu. Nii et see ei ole ta tervisele üldse hea.
Ja Silvia ei tea nüüd kas ta ikka läheb Prantsusmaale võistlema. Ei kisu teda vist nii kaugele minek. Nii et nüüd ma ei teagi kas ta läheb või ei. See pidi olema viimane võimalus tal kentuckyks. Niisiis, tegelt tal on nagu meitsrikate norm täidetud(64%) aga itaalis ratsaliidus tegi keegi kunagi ühe reegli et meitrikatele saamiseks peab itaallane 66 % saama. Ja silvia mingil võistlusel sai vist 65,9 protsenti, nii et ei vedanud.
Neljapäeval tuleb Silvia isa. Jääb pühapäevani. Silvia veidi juba kardab ta tulekut, sest tema isa ei huvita hobused absoluutselt ja ta ei tea mida teha nagu oma isaga need päevad. Tegevust kui sellist. Sai räägitud ka siis, et jaa me peame panema isa pildi kuskile siia ja siia ja siia. No pool naljaga muidugi. Aga isa pidigi tal olema jube enesearmastaja, lubasime teha peeglitega ruumi kus ta end imetleda saab. Ja noortele tüdrukutele pidi ta järgi jooksma:D hahaha:D Ja üldse selline, erinev, ükspäev võib kanda megašikki ülikonda ja ma ei tea mida ja teine päev üritab riietuda nagu noor, müts viltu peas jne. Siis kui silvia seda seletas siis ma olin igatahes väga suurtes naerukrampides:D Ja silvia ma pean ütlema, jätkuvalt on väga armas ja naljakas inimene. Ta ongi nagu laps, ta naudib elu. Täna jälle kiusas michelet, torkis teda igaltpoolt siis üpris äkitselt hüppas talle selga ja siis teeb sellist kerget näitlemist, nõjatub michelele, siis annab märku et ta silvia sülle võtaks ja siis kätega lendleb ja siis üldjuhul michele viskab ta maha ja kergelt midagi ütleb. Aga see sobi neile ja seda on ulmenaljakas vaadata. Ja siis kuidas ta sandra koera Goofyt hüüab. GOOOOOOOOOOOOFYYYYYY, goofy goofy goofy, goofy......goofy.
Ja minu ümber räägitakse nii palju itaalia keelt et varsti ma saan sellest juba aru.:D
Vähemalt kui silvia karjub cabole Bastaaa(mul pole õrnaaimu kirjapildist, aga hääldus nii, vb on r ka taga) ehk siis lõpeta kui cabo metsikult boksis kraabib. Ja molto bene:)
Cabochon läheb varsti saepuruga hulluks, sest et midagi pole süüa. Vb ta loodab jälle et taim mis ta boksi lähedal õues on tuulega tema poole lendaks.

Remby ja Caoga sõitsin ka täna. Cabo sai tunniajase jalutus, traavi käigu. Niisama lihtsalt. Kuna tal eile siis olid tiirud, siis pidin pikemalt jalutama. Üldiselt käitus hästi. Meil täna väga suur tuul ja parajalt külm ka õues.
Ja remby oli väga väga hea täna. Alguses veidi passis maneezi ees osa aga lasin vaba ratsmega tal läbi minna ja hiljem oli jumala okei. Eest oli hea, tagant jooksis ja üldiselt oligi hea. Sain täna enamus trenni käed ilusti rusikas sõidetud ja koguaeg üritasin end poeeglist jälgida, mitte liiga vasakule toetuda, käsi mitte liiga laiali ajada, näppe mitte liiga vabaks lasta jnejne. Ainuke jamamine täna oli jalavahetustega. Ta tahab nii väga ise vahetada jalga lihtsalt. Koguaeg pakub. Ja siis üritasingi diagonaali lõpuni sõita ja siis vahetada. Ja ta nii tugevalt tahab vahetada keskel juba. Ja siis ma hoian nii palju kui võimalik vastu. Paremalt vasakule ta kuuletus. Vasakult paremale oli ikka tükk tegemist et ta minu märguande peale jala ära vahetaks. Pidin oma paremat säärt umbes meetri kaugusel hoidma, lihtsalt selleks et ei vaheta. Ja kui vahetas võtsin kontrasse ja lasin pikemalt kontras ja ka siis ta üritas terve see aeg vahetada. Lõpuks saime ikkagi kompromissile ja ta kuulas mind.
Varsti lisan pildid siia, rohkem enda huvides oma lemmikproduktidest siin:D Ehk siis traumeel gel, nack ja üks hingamise jaoks kreem või asi. Viimast ma loodan et ei pea küll kunagi kasutama, ehk loodan et mu hobuste kopsud jäävad ilusti terveks aga siiski. Nacki kohta küsisin kust nad saavad, ja siis nad ütlesid et itaaliast. Aga et see pidi olema toode hoopis näitusekoertele. Sest ta kasvatab karva suht kiiresti tagasi nahale. See on tõesti imeline toode, ma armastan seda. Ja et koeraarstidelt nad saavad, vb saab eestist tellimuse peale ka kuidagi.. Igatahes lubas michele mulle ühe pudeli tuua, ta läheb homme itaaliasse:p

sügamiskoht bubule..nauding:D


Niisiis. Eile ma kirjutamiseni ei jõudnud, olen nagu loll vaadanud sarja nimega 24. seitsmes hooaeg mis tal plaatidel on:D ma ainult mäletan esimest hooaega mis kunagi kuskilt eesti pealt jooksis ja siis see kadus ära:D aga seee on väga hea sari!
Üleeilne õhtu ja eilne hommik olid minu teha. Tähendab õhtul jalutasin puhastasin pindeerisin jnejne mära ja täkku ka. Ma pean mainima. Donnerbube on nagu maailma kõige armsam täkk ever. Okei richard on ka, aga täiskasvanud täku kohta on ta nagu ma ei tea, super. Ta on nii sonsu ja armas, ja siis kui talle maiustust tahad tuua siis ajab kõrvad armsal ette ja tõesti tuleb selline poni nägu talle ette..nagu..bling!:D Muidugi talle ei meeldi absull kui talle musi teha, siis ajab kõrvad kohe lidusaks jne. Aga ta on nii rahulik, no mees on isegi märaga ühes treikus reisinud, nii et mida ma räägin:D Muidugi on ta niiiiiiiiii suur, eriti ta megapaks kael:D nii et selleks et ta lakka kammida pidin ma kikivarvukile astuma(Y)
Igatahes oli eilne päev palju väsitavam ka, panna 3 hobust valmis ja siis veel sõita Rembyt. Sain eile megapositiivse trenni ka silvialt:p Üldiselt mulle täitsa meeldis ta trenn ikkagi, ta muidugi teab mida ta rembylt tahab ja see nagu oli väga hea. Koguaeg juhendas, nüüd tee seda, tee siin ring, nüüd mine veerandliinile jnejne. Oli koguaeg nagu minuga. Ja üldiselt hästi õpetas:) Mis siis ikka mulle meelde peab jääma on käed rusikasse, muidu ma kaotan koguaeg ratsmepikkust, kui aga mõistusele selgeks teen et hoiame käed tugevalt kinni ja lihtsalt liigu randmega kaasa sis on palju lõbusam. Esiteks see näeb palju ilusam välja ja teiseks on endal palju mugavam ja no muidugi sest nii on õigem ka. Lihtsalt, harjuma peab sellega, sest mul ikka komme on näppe lahti seal lasta. Rembyga eile sai päris hästi juba hoitud käsi. Ja siis teine probleem, mis esineb mul iga hobusega on õlad sees ajal käe liiga kõrgele tõstmine. Kogeaeg oli silvia dont loose your reins või et keep your hands down. Jah, rembyga ilmselt hakkan seda eriti tegema, kuna õlad sees ajal ta säärele ei reageeri, või tähendab teda sinna positsiooni naljalt ei saa. Ja siis üritan teda tugevanmalt välimisega sisse lükata tõstes sellega automaatselt käsi. Loll komme mis vajab järjekordset ümberharjumist. Aga muidu oli trenn hea. Silvia ja michele jäid ka väga rahule, et very good:))
Ja nad on leidnud paar inimest kes mind siis nüüd asendama tuleksid. Eilse jutu järgi oli 4 tüdrukut, poolast, venemaalt, eestist ja taanist. Eesti tüdrukut ma nüüd ei tea, ei saanud nime teada ja pole kursis kas ta mu blogi ka loeb:D Igatahes kui ma õigesti aru sain on ta liiga noor neile. Taani tüdruk oli ka liiga noor. Ja tänaste andmete järgi on neil nüüd üks inglane kes elab saksamaal, see tundub päris hea variant, sest siis ta saab kiiresti tulla ja siis leedust üks tüdruk. Ja nüüd nad pole veel oma meile vaadanud et kes siis tuleks jne:)
Ja võistlustele lähevad hobused 2 augusti õhtul, silvia ise 4ndal ja silvial on sünnipäev 3ndal. Mul pole aimu kas ta tuleb talli ka näit teisipäev:p
Ja hetkeplaanis on nii et 10-14 august oleks minu lahkumisaeg. Nad lähevad üheks nädalaks, aga nad pole kindlad, et võimalik et ratsaliit palub neil ka veel ühel võistlusel osa võtta, kus nad vist ainult ühe päeva võistleksid. Et kui nad üheks nädalaks lähevad tulevad hobused tagasi umbes 10ndal ja kui kauemaks, siis umbes 15 on hobused tagasi. Silvia ise aga varem, nii et üritan asja nii rääkida et saaks võimalikult vara minema, sest kiku on eestis sellel ajal ja siis on vaja seal ka pidu saada:)

Ja täna lähen kikule külla, homme on vaba päev, saan äkki lõppudelõpuks üle pika aja magada. Ma vähemalt loodan:)

Niisiis. Räägiks veel eilsest päevast natsa:D Eile läksid siis audrey ja silvia oma kalleid taimi ostma. Jube kaua olid nad ära, ma sain vahepeal isegi magada. Ja kui välja tulin, siis oligi 4 taime ostetud. Talli ette 2 ja talli kõrvale 2. Noo, ütleme nii et pigem on nad vist puud ja nad vajavad kasvamist. Talli ette sai ilus valik tehtud, aga ilmselgelt tähendab see rohkem tööd kastmise, pügamise ja ei tea mis asjaga. Talli kõrvale sai pisikesed ümmargused junnid ostetud, mis tegelt kui nad suureks kasvavad pidid jube jube suured olema. Iseasi kui mitmesaja aasta pärast see juhtub. Aga pean mainima, et silvia üldiselt hoiab väga kokku pisiasjade pealt, ehk otsib odavad puuvilja kohad, ostis ükskord suure soolakivi nelja peale, nii et lasime selle seppadel neljaks lõigata!!(selle asemel et näit 4 kivi osta) Ja sellised pisiasjad, ostab mingid odavad asjad. Ja siis nad käisid eile poes ja ostsid oma 500 ja rohkema euri eest paar taime ja potte. Ausaltöeldes oleks vist odavamalt ka leidnud. Lihtsalt naljakas mõelda:Düks potikestest talli kõrval siis:D

Ja siis lõpuks said oma plantid pottidesse igalepoole pandud, siis müüjalt oli ilusasti kõik järele küsitud. Väetist pidi ühe peotäie panema, silvia muidugi tunneb rõõmu sellistest pisinikerdustest. Pani suuremale puule kuidagi vahele, siis ütles et she said that one hand full of it..well its a small hand ja pani teise kah:D . Aga tegelt on puud ilusad, veidi ilmselt vajavad kasvamist ja minuarust sobivad küll siia. Siis ostis silvia veel mingi topsiku maiustuste jaoks hobustele, ta ostab muidu sellised mingi 2,5 kilosed pakid maiustusi ja siis sealt saab ainult natukese osa kuskile panna. Ja siis need ennem olid tavalise karbi sees, nüüd omapärasem anum:DSilvia:''Grete, your gonna love it, look what i bought'' Silvia audreyle ''grete told me that she loves its, its gorgeous'' ja loll pilk audreylt minu poole..:D

Ja kui audreyga ka rääkisin lahkumisest, siis ta ilmselgelt oli juba silvialt kuulnud, aga no tundus et suhtus väga õnnelikult kohati sellesse:D Aga ütles et jah, igav siin on, et nii megasuperilus koht, aga no eriti halb asukoht. Ja siis sain teada, et meie see müügitall kõrval pannaksegi kinni. Täiesti pankrotis. Nii et frank ja sandra(ratsutaja ja abiline siis) peavad endale uue töö leidma. Ilmselt 4-8 nädala pärast. Müüakse kõik hobused vist ära, ma oletan odavalt ja kinni pannakse. Tall jääb täiesti tühjaks. No tundub isegi et õige otsuse langetasin, sest need olid ühed nendest inimestest kellega ma kõige rohkem suhtlesin, kui neid ka enam pole, siis on siin ikka, väga väga igav:D Mul on kahju nagu neist. Sandra siin 7 aastat töötanud. Ja nad on tõesti toredad inimesed, vägagi. Nii et kahju. Frank seletas ka miks asi üldse nii kaugele jõudis. Mõned aastad tagasi oli nende tall vägagi populaarne müügitall, nad müüsid iga aja tagant hobuseid ja neil olid väga head hobused. Ja siis nad müüsidki häid hobuseid ja kallilt. Siis aga see omanik ilmselt läks ahneks ja hakkas sittasid hobuseid ka kallilt müüma. Ja rohkem tuligi peale neid halbasid. Ja nii ta läks. Ilmselt kuulsid mainest ka väga väga paljud ja nii ta läks. Kahju kui nii läheb. Sest äri ju õitses, ja ilmselt sellepärast ehitati ka see tall kus meie praegu oleme, sest et kõik läks hästi. Aga sa ei saa ju müüa halbasid hobuseid ulme raha eest. Nii et mul väga kahju, see nii megasuper ilus koht et ostjad tuleksid esialgu talli siis nad vaataksid et wow mida kohta ja siis nii ilusas kohas hobuseid näidata tunduks nagu õige.
Ja mis täna head siis. Midagi väga erilist polnudki. Silvia sõitis hommikul nagu alati Bube, mära ja siis cabo. Remby jäi minu teha. Ta ei ole siiani ükski päev vist kõiki hobuseid ise sõitnud. Üks hobune jääb alati vähemalt minu teha, kas siis cabo või remby või mõlemad. Üldiselt ikkagi hea. Rembyga tegin täna rohkem pika ratsmega ka trenni. Lihtsalt lasin tal sinna alla tulla ja tagant peale joosta, lihtsalt veidi oli väsimus endal ka veel sees, need hommikuäratused ei taha mind äratada ka just palju. Aga ta oli hea, passis ka üpris vähe ja saigi selliselt mõnusalt teha. Mis ma siin olen unustanud mainida, et viimasel ajal vähemalt remby seljas olen ma rohkem vasakule toetama hakanud. Ta on veidi mulle sellepärast külge jäänud kui me vasakut pidi sõidame, siis ta koguaeg pressib nii seina äärde, ja siis ma alati hoian vasakule raskust ja hoian paremat jalga talle külje lähedale sest muidu ma panen mõnusa laksuga koguaeg vastu seina. Igatahes nüüd ma sõidan viltu. Ausalt. Sadul vajub ka vasakule. Üldiselt viltu istumise probleemi mul siiani küll nii ei ole olnud. Ma ei tea. Remby seljas on kohe paremat pidi tasakaal palju halvem ja ikka tahan vasakule toetuda. Nii et tänase trenni jälgisin terve see aeg et ma mõlemale jalusele ühtemoodi toetaks ja koguaeg üritasin rohkem paremale kui vasakule toetuda. Jube imelik, nüüd pean hakkama veel tasakaalu harjutusi varsti tegema:D
Ja palavaks on ka jälle läinud, ja täna pesin rembyt, ilmselgelt oli mu särk üpris läbimärg:D
Homme sõidan vist ka rembyga ja siis saan michelega jälle trenni ka:))

Aaa, ja täna vaatasin siis kodukat ka, mille ma jällegi ära unustanud olin. Ma kunagi nägin netilehekülge kuskil nende tallis. www.hesselhof.com
Netist vaadates tunduvad et siin on olnud tõesti ilusad hobused. Aga praegusest alles jäänud 7-st hobusest on siin minuarust kuskil 2 vähe ilusamat hobust. Muidugi on siin palju noori hobuseid, kes lihtsalt, pole lihaseliselt just ilusaks veel arenenud.:)


Grete armastab seda täiesti tavalist kummiharja:D
Väike vaade taimele mära poolt

talli ees olevad taimed
sellest pügame hobuse!!:D
like a pony kas pole?:)) ise küll megasuur aga olemus nagu väikesel armsal ponil, eriti kui sa tema juurde maiustusega tuled. Donnerbube:))
Kommmiiiiii, kommmmmmiiii, kommmmmmmi ma tahan kommmmmmmiiiiiiiiii. Vasakul cabochon protsestimas nagu alati, bubu tasapisi juba õpib..
pims ei ärka hommikuti kunagi meiega. Vaatab sulle otse ja poeb teki alla et kao minema, hullud olete, ma nii vara teiega ei liitu. Kuskil 9-10 aeg saab ta voodist lõpuks lahti.

Täna sain 6ni magada. Te ei tea kui fantastiline tunne see on!!!!!! Lihtsalt mõnus. Audrey ise oli 5st üleval, aga meil ka see teema et mul pole hommikul midagi teha kuna ta teeb esimesed kaks hobust silviale valmis ja ma üldjuhul siis panen teised kaks või siis tegelen nendega vms.
Igatahes oli tund kauem magada jumalik tunne:D Tegin siis boksid, kerisin pinded, võtsin maha pinded jnejnejne. Siis silvia ütles et teeksin remby ja cabo jälle. Rembyga sain teha koos michelega trenni. Täna üldiselt tegime niisama ratsastust vms. Rohkem voldil. Ta oli täna nagu veidi eest kange võiks öelda. Kangem kui vahepeal oli. Ja laisk. Ausalt, ta üldse kohe ei tahtnud edasi liikuda, nii et aegajalt pidin talle nö elektrošokki tegema. Siis läks paremaks ka. Aga muidu tegime veidikene väänutamist. Ei tegelt väänutamine on vale sõna. Igatahes voldil tegime väljapoole paindega galoppi. Ka emps ja alla harrastasid seda minu trennides rohaniga igatahes:D See tõesti aitab ka, muudab veidi lõdvemaks. Muidugi on selle võrra raskem hobust voldil hoida, aga samas ta tuleb paremini enda alla ja väljapoole paindega voldil joostes ta läheb rohkem klappima. Üldiselt oli ta hea. Siis vahepeal jälle sisse painutamist, siis sirgeks, siis väljapoole, sirgeks, sissepoole jnejne. Sõitsime ta pehmeks. Lõpuks oli juba hea ka. Täna ei olnud ma ise täielikult käega rahulik. Oleks võinud parem olla, aga ma tundsin mingit lolli väsimust oma kehas, ka nagu väsimus ei olnud, aga raske oli oma lihaseid pingul hoida. Imelikku juttu ajan:D
Siis läksin caboga tavalisele jalutustuurile, ta oli ka parajalt laisk, aga no see on tema puhul normaalne. Kusjuures ta jumala naljakas loom ikka. Kõik mis roheline on ta lihtsalt lendab sisse. Õhtuti õues jalutades ta no iga jumala hetk kui ma temale ei mõtle, lihtsalt lendab koos minuga mingi puu sisse, või põõsasse või lillepeenrasse, sest seal on rohelist sees ja see on kindlalt söödav. Need põõsad ja puud aga ei näe kahjuks üldse nii söödavad kui võiks arvata:D
Naljakas on viimasel ajal olnud. Täna jälle silvia rääkis et tahab siia potid ja mingid puud kasvatada. Ja et, i have to buy a vase'(itaalia aktsent juurde) and plaants. Audrey: i dont want to know what kind of plants. Ma siis et well, we talked about basilikum, and bananatree. Wouldnt it be great. Yeeaaa, silvia oli muidugi õnnelik. Ja siis et pottide alla paneme rattad sest ta ei taha et päike nad ära kõrvetaks siis peame neid aegajalt liigutama hakkama:D Ei tegelt ta ütles et ta tahaks mingid puud, kuhu saab jõuludel ka midagi kaunistada:D:D vot kui tore, jõuluarmastaja nagu mina. Ja nüüd kuulake seda. Lingenis ta majas on neil aastaringselt suur kuusepuu. Ja nad ei võta sealt ehteid ka ära, viinmased 3 aastat vist. Kas pole unistus. Every day christmas:D:D:D
Ja siis silvia tahtis minema hakata, soovitasime et las võtab selle kahehobuse veoki, saab palju asju panna. Oma kuuesesse bemmi tal tema plantid ära ei mahu. Silvia tahtis et audrey kaasa tuleks. Ausrey siis okay i drive, silvia, no i drive. Siis audrey. Oh no, then i'm not coming, your gonna crash it:D:D Aga no koguaeg tulevad sellised mõnitavad killud silviale:D aga see nii naljakas lihtsalt ja muidugi sõbralikult mõeldud:D
Silvia ostab oma hobustele koguaeg poest banaane, õunu, porgandeid, maasikaid ja kapsast ka. Teate kui isuäratavad nende lõunasöögid välja näevad?? Ma sööks ise parema meelega seda toitu. Muidugi ei saa salata et ma aegajalt hobuste banaani varastan kui ma näljas olen ja süüa kapis pole:D
Aa ja siis siin on veel selline pisike pisike kummist harjake, millega on megamegamegahea karvu igalt asjadelt ära saada. Ausalt see on nagu imeasi. Valtrappidelt, pindedelt, soojendustelt. Millelt iganes tulevad karvad ära. Ma lähiajal teen pildi ka siis saate. Vabandust mul hetkel pole olnud aega ja viitsimist pilte siin teha:))

Ja lõpetuseks. Täna rääkisin michelega ka. Otsustasin siiski kodu kasuks. Igatsen ja armastan sõpru, kooli ja hobuseid liiga palju. Ma lahkun siit vähemalt heas meeleolus ja loodetavasti sõpradena. Suvetööks paremat kohta igatahes leida ei saanud. Minek on mul ilmselt vahemikus 10-15 august, kindel veel pole täpselt millal, sest nad lähevad esimesel augusti nädalal võistlema, ja pole veel kindel kas üheks või kaheks nädalaks. Ja michele palus mul nii kauaks jääda:))
Blogi jääb siinkohal muidugi veidi lühikeseks kahjuks. Muidugi kirjutan terve see aeg edasi niikaua kuni siin olen. Olen mõelnud ka selle peale et kui tagasi eestisse tulen kirjutan edasi trennidest ka, aga ma pole just kindel kui paljusid see huvitaks:))

Ciao

Täääna. Hommikused äratused väsitavad. Muidu on nüüd kõik toredaks tagasi läinud. Suhtlemine inimestega on normaalseks läinud. Täna sõitis silvia rembyga ka. Ja peale trenni ütles et remby is reaallly good..ma olin et really, thats good, ja siis ta et yees he was very very good, thank you. Nii et see oli tore. Ilmselt saime eile õiget tööd jälle teha. Olenemata remby närvilisusest meeldib ta mulle, teda on võimalik toimima saada. Audrey rääkis ka et eelmises tallis nad said koplis käia, et siis oli remby palju normaalsem. Et siis väsis koplis ära ja ei passinud enamvähem midagi. Siin on meie koplid alles tegemisel, või no neid peab väiksemaks tegema.
Siis sai ka niisama tallis oldud. Ja ma ikka vaatan ja imestan kui naljakas silvia on. Üldiselt ta on nii armsalt lapsik ja naljakas. Täna michele ja audrey rääkisid jälle temast et millega ta kus jälle hakkama sai, või kuidas tal tekivad possessed hetked ja siis ta hakkab lampi paanikasse minema ja siis silvia kõrval täiega lihtsalt naerab kõht kõveras, nagu väike laps, ausalt. Talle lihtsalt meeldib kui temast räägitakse, aga see sobib talle kokku, selline kerge lapsik meel. Vähemalt on tal elurõõmu sees.
Siis plaanime me siin marihuaanat ka kasvatama hakata(michele idee). Jepp. Silvia on selliste asjade vastu, aga me olime väga kindlad, et kui me kõik maha müüdud saame ja rahaga tagasi tuleme siis hakkab silvia seda pooldama. :D Kõik ratsutajad on ju peale võistluseid enamvähem peace out Y :D:D
Ja telekast vaatasime aachenit. Koolisõitu. Täna nägime vist kõiki. No esiteks imestas meid päris palju saklasest ratsutaja tulemus. Kes sai mingi 80 prossu, ma nime jään võlgu(beezide põkste ja kinnastega veel) kelle hobune megapalju just piffi ei teinud aga see mees ise seal seljas nägi igatahes kõvasti vaeva et seal midagi teha. Ehk siis loksus nii kui jaksas.:D*
Ja muidugi viimasena imepärane totilas. See loom on nii uskumatu, täielikult 8. maailmaime, oleks mul vaid võimalus teda oma silmaga ükskord näha. Kujutan ette mida vaatepilti. Täna tulid ühesed jalavahetused ka megaperfektsed. Ja laura alf muidugi, piaff ja passaaz olid super. Nii et üldiselt oli tore vaadata:p
Ja magasin ka päeval, üle pika aja kui ma seda tegin, muidu mul päeval und ei tule.
Ja appi kuidas ma unustada sain. Mul oli vannitoas järjekordne samasugune killer ämblik!!!!!!! Tulin dušist just kui vaatasin mingit nurka ja suur must ämblik seal kergelt kägaras, ma mingi, hmm, seda siin küll ennem ei olnud. Ta õnneks ei liigutanud, ilmselt sellisel juhul oleksin kuskil libisenud ja peaga vastu kappi lennanud või siis suure suure kisaga tuppa jooksnud. Võtsin siis raidi ja kaugustest lasin peale ja siis hakkas liikuma aga lasin veel ja veel ja veel ja veeel. Päris jube oli tegelt, mul oli tast kahju, aga ma no way ei saa teda oma tuppa lasta ju. Ja siis tuli audrey. Ma et i just killed a spider. Ta oli et where. Näitasin siis. Siis ta ütles no et ma korjan ülesse, viskan ära, ma et noouu, ta alles läks nii kägarasse et ta ei ole veel surnud äkki. Ei olnudki. Aga audrey tappis ta ja viskas prügikasti. Fuuuh:D
Täna oli veidi külmem ilm ka üle mõne aja, hommikul oli mul isegi külm nagu:D

Täna läksin lõunal meie vabal ajal korra meie tuppa, kui audrey magas. Ja tulin tuppa siis ta ei maganud, oli silmad lahti, pims ka kõrval ja siis tahtsin telefoni võtta ja ta hakkas minuga prantsuse keeles rääkima. Et teine telefon mul helises. Ma olin nagu what are you talking alguses, siis ta jumala soravas prantsuse keeles paneb mingi telephone näitab kapi peale. Siis ma et okei, im not speaking france, ikka pani prantsust edasi. Aga mitte pikalt, võtsin telefoni ja kadusin. Veidi kartsin, ausalt.:D Aga ilmselt ta oli poolunes vms, kuigi tal polnud isegi unised silmad. Naljakas.
Ja ülepäeva on ta muutunud. Lets get some ice cream, should we go to the italians, we have to go on wednesday to play pool or go somwhere to a bar, to meet new people. Ma olin veiidi, okeei. Mis nüüd siis juhtus. Naine on nagu päev ja öö, aru ma enam ei saa. Paar päeva üks siis teine. Ju siis oli tal halvad päevad viimase päevad, aga ikka..:D

Iga hommikuga, on kell 5 ärkamine aina raskemaks muutunud. Tee mida tahad, aga no üldse ei taha end nii vara kohe ülesse ajada. Täna öösel oli jälle megatorm, vihm, äike. Korralikult oli kõike. Hommikul talli tulles avastasime et kõikidest äravoolutorudest on vesi välja tulnud, nagu tagasi(ehk kraanikauss, pesuruum ja isegi söödaruumis on meil selline koht) ja terve söödruum oli vee all. Ilmselt oli seal ööga palju ära ka kadunud. Sest müslikotid olid päris kõrgele ära vettinud ja tundus ka et enamus tallist oli vee alla sattunud lõpuks.
Grete tegi hommikul jälle kõik boksid ise. Megaunise olemisega. Cabo boks oli jumala vettinud. Sealt viisin mingi 2 megamegasuurt kärutäit välja. Jätsin siis kuiva jälle alla. Üldiselt pärast eilset rääkimist papsiga, rahunesin audrey suhtes maha ka. Mehi ma oskan rohkem kuulata vist. Täna üritasin siis mitte teha välja sellest et audrey 2 boksi hiljem üle tegi pärast minu tegemisi ja et pinded ei olnud enam seal kohas kus ma need eile panind jne. No enamvähem on parem olla.
Rääkisin siis michelega ka veidi asjast. Ütlesin et ma pole täiesti kindel kas ma soovin siia jääda. Ja siis rääkisin loo enamvähem ära, ta ise pakkus samamoodi et audrey ei ole harjunud teise inimesega koostööd tegema. Ta alati üksi töötanud ja et ta nagu ei oska arvestada teisega vb. Ta ütles et kui ma tahan võib ta temaga rääkida ka aga ütlesin et ma veel vaatan paar päev kuidas on, et ennem ärgu rääkigu. Muidu ütles michele küll et ta oli väga rahul, mis ma cabo ja rembyga see aeg tegin, et mõlemad hobused on väga head. Ta sai ka aru ütles et muidugi see ei ole hea kui ma end tallis õnnelikuna ei tunne täielikult jne. Ütlesin et no ma olin 2 nädalat üksi, et vaatab siis veel paar päeva.
Kõige naljakam on see et pärast seda rääkimist muutus audrey täielikult. Me tegime michelega rembyga trenni kui ma temaga rääkisin. Aga jumala äkitselt, kui hobustega lõpetasime oli audrey mega energiat täis ja hullult lõbus ja suhtlev ja täiesti teine inimene. Ma veidi nagu kartsin. Üldiselt muutus ka siis suhtumine ja tulid tagasi mõtted jäämisele. Raske on olla naine, ausalt:D
Michelega oli meil väga positiivne trenn igatahes. Muidu pidi täna silvia temaga sõitma ja ma honme rembyga, aga siis ta otsustas ümber et ma läheks täna selga. Trenniga jäin rahule. Mulle vähemalt meeldib see väga et michele on megaüüber rahulik, ta kuulab sind täiesti lõpuni ja kui ta seletab, siis väga selgelt aga samas ka lihtsalt, ei mingit üleliigset infot. Aga üldiselt samas ta laseb mul ka hästi palju ise midagi teha mida tahan.
Õlad sees harjutasime siis. Rembyga pole see üldse lihtne kusjuures. Esiteks ta on eest nkn ebaregulaarne, aga teiseks ta ei taha sellele sisemisele säärele üldse nii kergelt reageerida nagu võiks. Nii, et lükkad ja asend tuleb sisse. Päris palju peab säärega nagu märku andma et ta nüüd õlad sees asendisse läheks. Muidu on ta küll edasiliikumise pealt jube tundlik, aga selliste harjutuste jaoks ei olegi nii palju. Siis ta kippuski muidugi oma pead sinna ülesse viskama, või ei tahtnud kuidagi natuke painutada ja tagant sellel puhul peale joosta. Siis soovitas michele ka veel et kui viskab ülesse, siis tee väike väike volt, üks või 2, või palju vaja on, et sellel ajal saad ta jälle asendisse ja sellest asendist lähed uuesti õlad sees asendisse. Täiesti uus harjutus see ka pole, on ennemgi tehtud, aga hea on meeldetuletuseks:)) Ja sirge peal tegime keskmise traavi, koondtraavi üleminekuid. Need läksid ka üldiselt hästi. Üldiselt jäime mõlemad trenniga rahule ja tore ta oli.
Igatahes, soorryy:D kui ma emotsioonidega siin vähe närvidele käin, aga kunagi saangi parema meelega lugeda ja naerda või nutta:D Ma lasen nädala olla, et välja mõelda mis ma siin olemisega teen.

Niisiis. Tänane päev isegi polnud mu jaoks kuidagi nii lõbus. Hetkel kuidagi ei suuda end kontrollida, sest kõik ajab mind siin juba närvi. Ilmselt ei suuda ma kuidagi üle olla sellest. Täna ju vaatasin, ikka sada asja on toas ka ümber pandud kus tal midagi ei sobi. Köögis pani ta enda asjad kappi, ma panin oma soola ja maitseainetepurgi sinna kõrvale, sest mul polnud mujale panna, siis lükati need topsid kõige kaugemasse kapi nurka, et ma tooli peaksin võtma ja neid kätte saama. Samamoodi igasugused ümberkorraldused. Hommikul palju me jälle ei rääkinud ka. Silvia andis mulle Cabo ja Remby sõita, sest ta tahtis ise aachenisse minna. Siis tegutsesin ka üksi ja üldse ma ei tea. Ta nagu ei aita ka, samas palju teha ka pole peale mära ja täkku. Ja siis kui ma enda arvates valmis olin, läksin tuppa sööma, ilmselgelt oli audrey ikka tallis, siis läksin hiljem vaatama mis teeb, pesi aga voolikuga talli. No nagu seal kus me hobuseid puhastame ja lasi seinad üle. Ja kui küsisin kas saan abi pakkuda, siis ütles et võin oma rolleri ära pesta. Ta mõtleb kõik lihtsalt nii läbi läbi mida ta ühje päeva jooksul teeb ja ta ei lahku ennem kui tal see asi tehtud on. Ilmselt kui ma poleks tulnud oleks ta ise selle rolleri pesnud, nii kiiresti tuli mulle ju vastus et pese roller.
Täna siis caboga sai ka toredalt oldud. Ilmselgelt hüppas omaniku tütar täna õues ja ilmselgelt läks see hull loom lollakaks peast. Muidu ei karda mitte kui midagi, ei midagi krõbisevat põõsas, ega jäneseid, linde ja mida kõike veel. Ja hüppamise peale hakkas jubedalt tagant viskama. Enamus ajast oli kahe jala peal. Ta õnneks pikalt ka ei teinud. Aga ta tegi lühikeselt ja järjepidevalt. Jalõpuks läks nii närvi et tegi piffi korralikult, siis kahe jala peale, siis piff, siis tagurpidi piff, siis kahe jala peale jne. Tulin lõpuks seljast maha, kartes tõesti enda pärast kui mul kaskat siin pole. No käe kõrval oli veel hullem. Mul oli tallini umbes 100 m ja enamus ajast oli ta kahe jala peal ja tahtis kas ära tõmmata või siis esijalag mulle virutada. Muidu õhtuti jalutades ta aegajalt teeb ka lollusi et tõuseb korra ülesse, aga ta kunagi ei vehi jalaga sinu poole, ja teeb seda ainult korra. Täna tegi siis järjest järjest järjest. Väga haige. Kuidagi silvia ja audrey suhtusid ka sellesse väga rahulikult. Paneb päris palju ravikindlustusest mõtlema mida mul varsti ei oleks siis.
Remby ei olnud ka kõige parem. No halb ta ka ei olnud. Eest oli ta hea pehme nagu ma mäletasin. Aga ta kartis niiiiii meeletult palju asju. Ma lihtsalt ei või. Maneezis ta mul tavaliselt ei kartnud pea midagi. Täna kartis ta taga maneezi seina, ees kõike, igalpool nagu midagi. Kuidagi nii närviline oli. Jube imelik. Rääkimata siis veel mu tujule mis niigi langenud tegelt on.

Pikk vahe

Jah, postitusest juba veidikene aega möödas. Mis siis vahepeal juhtunud. Käisin õel külas. Nägin ta uut kassi ja korterit. Käisin Paderborn universitys kaasas, nägin ta kursakaaslasi:D:D Üldiselt oli hästi tore. Nautisin oma 2 vaba päeva, kuigi sinna sisse oleksin heameelega rohkem und tahtnud, aga samas see ei väsitanud. Üpris palju sai šoppamas käidud. Olin selle üle megaõnnelik, sain ostetud suveks kleidi ja palju särke ja kingad, mida armastan. Ja sai ka järgi tehtud seda megahead kokteili laimidega. Ükspäev kui poes laime polnud tegime sidrunitega, sidrunitega oli ikka väkk väkk, laimiga oli megahea. Kiku kiisu on ka kihvt, veidi aga segane, nagu väike laps ikka. Tõsiselt väike veel, sööb nagu hull ja hommikul hüpppab sulle pähe kinni. Ja vabal ajal hüppab diivanil meetri kauguselt sulle särgi otsa ka. Aga muidu väga tore loom. Sain rongiga ka sõidetud, mugavad rongid ja õnneks konditsioneeriga probleeme polnud, nagu siin uudistes vahepeal räägiti.
Rongijaama pidi audrey mulle ka järgi tulema, aga ta ei saanud mu sõnumit kätte. Mul polnud ta saksa numbrit ja pidin prantsuse omale saatma, vastust ei tulnud. Ja sisse ka helistada millegipärast ei saanud. Ma pead muidugi megapalju sellepärast ka ei vaevanud, mõtlesin et no egas see megapikk ma kõndida ka pole ju, et siis kõnnin kui kätte ei saa. Sellega ma muidugi ei arvestanud, et sellel hetkel kui Grete rongist välja astub tuleb Warendorfi mega torm. Ehk siis tuul oli selline järjekordselt et asjad lendasid, ma natuke aega kõndisin ja mõtlesin et appike mida ma nüüd teen. Tuul oli tõesti mega mega suur. Lõpuks läksin subwaysse, mis oli ka megakallis koht, 5 euri eest sai mingi baguette moodi asja ostetud. Ootasin. Hakkas sadama. Müristama. Välku lõi. Ja see ei tahtnudki maha rahuneda. Üritasin ka silvialt sudrey numbrit saada aga silvia ei vastanud ka telefonile, milline õnn. Lõpuks palusin müüjal mulle mõni odavam takso tellida. Ja sõitsin siis need ala 5 km 13 euri eest. Milline rõõm et mu rahakotis hetkel tühjus vastu vaatab ja ma veel 2 nädalat sellega toitu ostma pean. Suht tore. Audrey minuga ka suurt asja ei rääkinud, mõtlesin et veidi imelik, sest viimasel ajal saime isegi rohkem suheldud kui muidu. Aga kobisin aga magama.
Hommikul ärkasime 5. Ja no mitte ühtegi sõna ei tema ega minu poolt. Tegin bokse. Siis pidin ka millegipärast kõik boksid ära tegema. Üldjuhul jagame kahe peale ära. Ja pani ta siis esimesed hobused valmis. Ma siis pühkisin ja tegin ja blabla. Plaanisin siis mära puhastama minna, üldjuhul mära on minu teha olnud, siis ütles ta mulle et ta teeb ise et ma paneks põhu alla. Ma siis et okeei. Mõtlesin juba hommikul et no millega ma nüüd hakkama sain. Siis kui ta bubet pesi, siis küsisin et kas ta teab mis remby ja caboga teha uleb. Või mis silvia teeb. Ma arvasin et kui audrey 2 hobust juba valmis pannud on et siis jäetakse cabo ja remby jälle minu teha. Siis selle peale öeldi mulle et ta ei tea, aga et ma võin varustust mida ma ei puhastanud nüüd puhastada. Veidikene mind see hirmutas. Kuidas ta niimoodi tuleb lihtsalt ütlema. Ma olen siin kõik teinud mis mulle öeldud on ja üldiselt ka korralikult. Ja varustust puhastan siin tõesti iga päev nagu kord ja kohus. Ja siis öeldakse mulle et ma ei teinud seda. No läksin siis jälle puhastama. Kaks päeva nad meelega neid ei puhastanud. Nii et noh, kõige puhtamad nad tõesti nii välja ei näinud. Siin tolm lendleb tõesti jube palju, ja kui iga päev varustust puhastada siis läheb varustus megakiirelt mustaks ka. Tegelt olin vihane, et mulle kuidagi viisakalt ei suudetud öelda mis viga on. Sellest jäi siis ju mulje et need 2 nädalat mis ma siin üksi olin ei teinud ma mitte kui midagi. Ometi puhastasin ma siin kõik võimalikku mida ma ette nägin ja veel topelt siis kui nad tagasi tulid. Ja siis cabo olevat ka paksuks läinud, et ma annan liiga palju heina. Kahjuks sööb see hobune põhku rohkem kui heina. Vot see pole minu viga.
Üleüldiselt oli tänane atmosfäär kuidagi väga halb, mina olin vihane. Sest ma pole ideaal groom, mul pole sellega megakogemusi. Aga ma ju pingutan ja teen ja kõike. Ja siis lennatakse peale ja öeldakse et ma ei tee tööd. Väga tore siis. Silvia tundus ka täna veidi imelik, ilmselt siis arvasid nad kõik et ma ei teinud siin midagi. Üldiselt audreyga on nii nagu on, algusest peale on midagi nagu olnud ka, kohati ta võibolla ei salli mind, ta on siiski harjunud aasta aega üksi töötama ja siis tulen mina kohale. Hetkel on raske. Olen ju niigi kahevahel siia jäämise suhtes. Vaatan mis järgmised päevad mulle toovad, siis langetan ka ilmselt otsuse. Kui otsustan lahkuda siis saan vähemalt minna õega eestisse, kui ta tuleb augusti algus.
Võimalik et ta veidi vale on ja ma ennast nii kergelt heidutada ei tohiks, aga selline suhtumine pole mitte esimest korda, ja selliseid asju ma lihtsalt ei kannata. Pluss me veel ju oleme enamus ajast koos, elame koos, töötame koos. Koos koos koos.
Üldiselt. Muidu on ta tore inimene ju. Lihtsalt meiega ei klapi, sest ma ilmselgelt teen kõik asjad valesti ja ta peab millegipärast kõik asjad üle tegema mida mina teen. Ma ei tea. Hetkel olen segaduses. Homme pean veel varem ülesse ärkama kui täna. Tõotab lõbus olema.
Üldiselt olge lainel. :))


te ei suuda uskuda kui ütlen et need maksid 20 euri:D

vähe rattaid padreborni ülikooli juures
kiiisuuuu
tiffany:))

Kuuuum/vihm/tuul, mis siis nüüd?!

Niisiis. Esiteks. Audrey ei tulnud eile vaid täna hommikul
Teiseks. Hollandi-hispaani mäng oli kõige sitem mida näinud olen. No tõesti, kaks kõige tugevamat meeskonda mängisid nagu 2 kõige nõrgemat, nii palju vigu vigu vigu ja kollaseid kaarte. Mingil määral ju tore et acionit saab aga no seal oli rohkem vigu kui mängu, või siis väravaid üldse. No lõpuks võitis siis hispaania. Mul oli üpris ükskõik kes võidab, aga arvasin et hispaania. Paul knows.
Kolmandaks. Ma magasin täna sisse. Esimest korda, siis kui seda just vaja polnud. Panin äratuse poole 6ks, järgmisel hetkel on tracy mu ukse taga et grete? ma kohe silmapilk, ülesse, yeaa, im coming ja siis omaette mõtlen et misasja kuidas ta nii vara jõudis. Arvasin et kell on umbes 5 sest lükkasin enda kella ühe korra edasi. Teise kella äratust ma ei mäleta. Ja niisiis ärkasin 6.40 tracy peale. Jooksin siis esimestesse riietesse, kohe talliuks lahti, võtsin närvid mära vastu, boksi, siis tuli tracy veel närvilisema täkuga. Aga üldiselt saime kõik ilusti tehtud. Lihtsalt. Ma pole siiani kunagi sisse maganud. Väga imelik:D
Neljandaks. Remby oli üpris harašoo. Täna kartis ilmselgelt lapsevankrit maneeži ees. Aga muidu sai suht okeikalt trenni tehtud. Kuna nii palav oli siis tegin suht vähem trenni. Jalavahetusi jamasin täna veidikene, tal on megasuur komme ise pakkuda ja ise vahetada, niisiis ei jätnud ma jonni ja tegin nii kaua kontrat kuni leidsin et tahan ise vahetada. Suht õnnestus ka õnneks. Caboga jalutasin, sõitsin ka natukene. Õues oli parmud muidugi juba väljas, sain 10 min õues jalutatud siis läksime sisse ära. Lihtsalt nii palju on neid.
Viiendaks. Ma sain teada et siin lähedal on kuskil jõgi, ma peaksin vist lähemalt uurima minema siinset kanti, jõgi pidi vist veidi olema selline, rohune aga jah. Ja sassenbergi soovitas ka omaniku naine minna, et seal vist isegi meri. Mõnel soojal päeval kui vaba on lähen kindlalt kohe uurima.
Kuuendaks. Õues oli megapalav. Higistasin kella 11ni end surnuks. Peale jahutavat dušši oli hea olla. Siis läksin rolleriga poodi. Ostsin juua ja jäätist. Poodi sõites oli õues megapalav, megavähe õhku nagu alati, ja tuul oli kuum. Käisin poes 5-10 min ja välja tulin oli õues äkitselt mingi torm tekkinud. Megasuur tuul, kõik oksad lendasid, lehed, tolm, kivid mida iganes. Siit positiivne osa. Grete kiiver on ilma silmakaitseta. Seega esimesed 50 m mis ma sõitsin lendas mulle iga sekundi tagant midagi silma. Siis tuli õnnnneks meelde et mul päikseprillid rolleris kaasas, sain need siis pähe pandud, ei tea mida ilma nendeta teinud oleksin. Terve tee kartsin et tuul paiskab mind rolleriga pikali, nii et just kiiresti sõita ma ei julgenud. Ausalt nagu tornaado oleks kohale tulnud vms. Ma ikka sain päris mitmelt asjalt vastu vahtimist koju sõitmisel. Kohale jõudsin hakkas padukat tulema. Vedas!

Ja eile kui vaatasin hoolikalt jalgpalli lõpuni, siis kobisin magama. Ja ma ei tea kas oli jälle kits mulle akna taha tulnud lehti sööma, igatahes jube vastikud krõbinad käisid ja mingid imelikud hääled. Pean mainima et üksi toas olles ma ei salli selliseid asju. Ja kui pime ka on. Ma tean ma kardan liiga palju asju:D
Hobused jõudsid ilusalt tervelt tagasi. Ma olen isegi õnnelik et nad tagasi on. Sai audreyga räägitud ja oli vähe lõbusam. Igatsesin mingit seltskonda kui sellist. Sest no kui linnas nagu sõpru pole ja siin tallis ainult paar inimest käib, kes pole ka just kõige kõioge nooremad, siis on veidi igavavõitu. Olen siin kohas nagu kinni. Eks näis millal neil uued võistlused. Rääkisin tracyga ka, siis tema ütles et tema ei kannata üldse nii olla nagu üksi ja asja. Siis ütles mulle et ma pean olema vähemalt kentucky lõpuni siin, et ära enne mine, et kui nad lähevad siis olen ma hädapärast vajalik, et nad uut inimest leidma ei peaks:D:D No ma ütlesin ka et mulle siin meeldib et jah, võistluste aeg tõesti on veidi igav. Et mis seal ikka, hakkan aga uste taha minema ja siis ütlema hallo erstmal ja siis inimestega suhtlema:D Eks näis, mõtted on kahevahel veel:p

Ja silvia facebookist sain pilte Blickpunktist. Ma ausaltöeldes ei ole teda guugeldanud ka et noh, oleksin teadnud milline ta välja näeb. No, ütleme nii et pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna!! Vapustav.

ratsutaja on siis Eva Müller

auring küll, kuid nägin ka mitte auringi pilti ja seal oli galopp sama kõrgel vist umbes:D
mega
Blickpunkt võitis eelmine aasta 5 aastaste Saksamaa bundeschampionati, ehk siis saksa meitrivõistlused ja verdenis saavutas 3nda koha:))

püühapääev...

...on kõige mõtetum pääev, sest siis on kõik poed kinni. Ainult restod on avatud, nõme süsteem:D
Täna igatsesin rekreatsiooni väga väga. Tegelt on nii palju mis mulle eestisse maha jääb kui otsustan siia pikemaks jääda. Ja just nimelt rekreatsioon on see, mille üle mul ilmselt kõige kõige rohkem kahju on. Inimesed, peod, isegi totrad loengud ja eksamid on kõik kellegiga koos olnud. Mõelda et kui võtan akadeemilise ja siis järgmine aasta selle aasta uue kursuse alla. Siis kui kõik inimesed on juba omavahel ära sõbrunenud, kui esimene lõbus rekreatsiooni aasta on möödas, imelik mõelda kuidas uude kursusesse ära sobitan end.
Täna öösel oli metsik äike, müristamine, vihm ja kõik selle hulka kuuluv. Pole just ilmselt kõige suurem äikese fänn. Õnneks ma olin nii väsinud/unine et ma ei teinud sellest midagi väga suurt, ärkasin vaid umbes 10 korda välgu peale ülesse. Ausalt, äike lõi taeva sekundiks täiesti valgeks, ja mürin oli enamvähem minu pea kohal ja mul oli iga hetk tunne et kohe lööb kuskile sisse. Vastik, aga pole ullu.
Cabo jalg on ka ikka harašoo, õnneks midagi halba polnud, nii et olen selle üle õnnelik. Jalutasin teda täna ainult ja olime niisama toredad. Rembyga sõitsin ka siis. Ütleme nii et olen juba üpris positiivselt üllatunud, et ta palju vähem kangutab mul. Kuigi täna kui üritasin teda rohkem kokku jooksma saada, siis hakkas ta kergelt ratsmele peale istuma. Aga üldiselt oli ta hea. Isegi suud enam ei ajanud eriliselt lahti. Nüüd oleks veel vaja et ta koguaeg lõdvem oleks, sest kui harjutuste küsimiseks läheb siis ta on palju rohkem pinges kohe, ja siis tahaks ta aegajalt oma rada minna. Aga midagi väga meeletult halba ta ei tee. Lõpetasin jälle pika ratsme ja pika kaelaga ja üldisrlt jäin rahule. Kuigi täna oli jahedam ilm, oli ta ikka läbimärg. Maneez ei ole meil ka just kõige jahedam.
Täna tuleb audrey ka tagasi. Õhtu poole millalgi. Tore näha jälle, muidu lähen varsti lollakaks ära oma peast:D
Täna hispaania-hollandi mäng. Pakuksin ise et hispaania võidab ära. Tugevalt mänginud, aga eks näis;)

parampapaa

Juba hommikul pool 6 oli õues nii soe et sai lühikeste varrukatega olla, pool 7 oli õues keskeltläbi 21-22 kraadi. Edasi sai ainult hullemaks minna. Ja no oli ka hullem. Järjekordne 40 päev, täiesti jube. Käisin täna linnasm lõpetasin varase tõusmise tõttu vähe varem kui muidu ka. Oli meeles et linnas on mingi takko pood, eesti need mulle siiani kunagi huvi polnud pakkunud, aga no nii igav on viimasel ajal olnud, nii et mõtlesin et lähen vaatan mis siin siis on. Siis avastasin veel et igalpool on sellised aled, ja S.oliveris ja espritis ka. Espritist ei leidnud tõesti mitte kui midagi ja oliverist leidsin mõne asja aga ka mitte täitsa need mida metsikult vajasin. Ja mis üllatust. Takkost leidsin väga kihvtid hallid poolpõlv dressikad, 7 midagi eurot. Jumala mõnusad jalas ja sobisid. Ostsin veel kaelakee ja leggingsid peale. Imestasin, seal oli tõesti palju kaupa mis mulle meeldis, vb oli kõik kujundatud teistmoodi kui eesti ei tea. Ja siis käisin veel renos, mis on eestis ka olemas. Ostsin siis lõpuks ka need jube populaarsed rihmik, sandaalid:D Seal oli neid jube jube palju ja heade hindadega, aga lõpuks valisin vähe kallimad 30 eurised, mis olid jalas lihtsalt kõige mugavamad ja ilusamad. Nii et tegin veidi kulutusi täna. Ostsin veel metsikult head jäätist, kahe palliga tellisin maasika jääätise. Ilmselgelt oli see jäätis maailma kõige suurem. Vaatasin lollakalt jäätist ja mõtlesin, et appikene, inimesed vaatavad et ma eriti näljas Aga tegelt oli vägavägaväga hea, see maasikajäätis pole piimaga tehtud, sorbee ta ka täitsa pole aga megavärskendava maitsega ja üldse väga head. Leidsin veel sprodipoest kihvtid roosa mustaga saapad, mida oleks külmemateks aegdeks vaja, aga otsustasin et seekord jätan ostmata, nii odavad nad polnud:D
Aga täna on kergelt õnnetuste päev. Ärkasin vale jalaga voodist. Hommikul läksin caboga samasugusele ringile nagu alati. Lõpetasime siis ära tulin talli poole ära, ja et sealt trackilt ära saada, läheb selline väga väike ja üldse mitte järsk kallak talli ette kohe. Ja läksin aga rahulikult alla nagu alati, lasin tal ise tempo valida, ja jumala lampi komistas ta polvedele esijalaga, me olime kallaku peal ja ausaltöeldes oli mul väga suur hirm et nüüd paneme üle pea ka. Aga õnneks sai ta tasakaalu ja kohe püsti ka. Me olime suht kallaku lõpus. Selles suhtes hea, et kallaku pealt oleksimegi vb käna käinud. Aga jama see, et see kallak on kruusaga kaetud, ja ta komistas täpselt asfalti(ilukivid mis seal on) peale, nii et tal on kergelt 2-3 kriimu jalgade peal. Need ei ole küll suured aga hirmutas küll. Kohe kui püsti sai tulin ka maha ja esimesena vaatasin kas tal jalad okeid. Üldiselt midagi hullu ei tundu, ehmatas veidikene ainult ära, homme vb jalutan teda ainult ma arvan.
Teiseks mõtlesin et valaks täna benssu veidi rollerisse juurde(kanistris oli). Ja ilmselgelt kuidagi vääratas toru ots ja mul läks veidikene benssu otse sinna, kus kiiver on. Siis läks kiivri pesuks, lõhn polnud just meeldiv ja ei tahaks et pea põlema läheks kui keegi tiku otsa viskab:D Lõpuks sain enamvähem ära pestud vist, veidikene oli veel tunda lõhna, aga ma pesin seda polstrit viissada korda. Läksin siis ka linnapeale märjaa kiivriga peas. Koju ma keeldusin jäämast:D
Trenn rembyga läks ka täna ilusti. Võtsin tänaseks eesmärgiks temaga lihtsalt ette alla sõitu teha ja tagant sõita ja ei midagi muud. Üldiselt klappis hästi. Ta on oluliselt rohkem hakanud alla tulema, kui teda kutsun ja ma sain isegi galopi traavi üleminekuid nii teha, et ta ülemineku aeg pead ülesse ei viskaks. Enamus ajast sõitsin väga väga pika ratsmega ja lihtsalt kutsusin alla. Kui korra pea ülesse ajas, siis tuli üpris kiiresti sinna tagasi ka. Lasin veel hästi aktiivselt joosta ka. Vahepeal ta tahtis ikka eest ka tühjaks visata, mille tagajärjel ta hakkab ka suulist närima ja suud lahti ajama, kangutama, sööma mida iganes. Aga täna sain isegi nii palju tagant sõidetud et ta ratsmele peale jooksis ja siis kadus ka suu lahti ajamine rohkem ära. Üldiselt jäin väga rahule, sest ta oli hea rahulik ja piisavalt relaxed nagu ma tahtsin. Alati saab parem olla.
Kõik alkojoojad:D Kuulsin sellisest kohast nagu ’’alkolaenutus’’ peale 10t siis:D Ma loodan et kirjutan koduka õigesti. www.alkolaenutus.ee . Mul on megakahju et ma eestis hetkel pole, sest et ma oleks nii mõnigi kord seda teenust kasutada tahtnud ma arvan.
Silvial läksid võistlused okeilt. Ta vist võistles ainult märaga seal. Aga ta on napilt 2 kuud kui sedagi selle hobusega alles tegelenud ja veel ei klapi neil võistlused. Nad vajavad palju harjumist veel üksteisega. Silvia ise ütleb et nad vajavad harjumist üksteisega. Täna olevat vihma sadanud ja siis oli mära veidi äksi täis. Eilne tulemus oli 61 midagi protsenti. Muidugi halb see ei ole, aga ilmselt teab silvia, et kui nad tublid on, siis saavad nad ka rohkem sealt. Üldiselt mulle see mära vägagi meeldib. Tal on teatud ’’it’’ olemas.
Hobused jõuavad esmaspäeva hommikul ja audrey homme õhtul. Täna tegin veel kõik pisiasjad ilusaks puhtaks, pühkisin igaltpoolt, kust vahepeal tolmu juurde oli tekkinud jne. Üldiselt on siin koguaeg üpris puhas ja ma ise ka hoian seda, aga enne nende tulekut peab kõik tiptop olema. Siis peaksin teisipäev kolmapäev vabaks saama ja võimalusel siis kikule külla. Vot nii on lood.

tegelt pole mul hetkel teile pilte panna, nii et sandaale näete:D

kett:))

JA JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE, SAKSAMAAAA SAI VÄHEMALT KOLMANDA KOHA!!!!!!!!! arvestades sakslaste megahaigusi, vigastusi ja ei tea mida kõike veel eriti tublid. Müllerist rääkimata. Kõik tublid, kahju et hispaaniaga tookord nii ei mänginud:)))
igatahes õnnelik!