pühapäev

Algas siis nagu tavaliselt, 7st heinad, boksid ja sõitma. Väsimust nii suurt polnudki. Lihtsalt tegin järjest kõike ja polnud sellele aega mõelda. Läksin esialgu caboga. Ja ilm õues oli üle pika aja super. Pilves ja jahe. Kerge tuul. Sai isegi õues jalutatud ja sõidetud ja parmude poolt täiesti ära ei söödud. Hea jahe oli. Siis võtsin Remby. Võtsin algusest peale mõtte, et alustan mega mega rahulikult, üritan algusest peale pika ratsmega, hästi lõdvalt ja vabalt sõita, et ei jebi teda nii hullult, lasen ise tulla. Ise võimalikult vabalt võtta. Ja see kui hea ta oli, seda ma ei suuda kirjeldada. Ta oli algusest lõpuni minuga. Täielikult. Ma ei tea. Kas tuli nüüd aeg kus ta minuga harjus ja mina temaga, või oli tal lihtsalt täna hea päev. Aga ta lasi nii kergelt järgi. Kohe alguses, ilusti tuli sinna alla, sain tagant sõita ja üldse, kõike teha. Ta oli super hea lihtsalt. Ma olin väga väga õnnelik. Lihtsalt, hoidsin teda sulgõrna käega ja lihtsalt sõitsin istmikuga peale ja sinna õigesse asendisse ta tuli, ja ta oli lõdva, mis oli eriti hea. Ja üleminekuid tegin, kõik positsioon säilis. Alguses traavi sammu, hiljem galopi sammu, ja kõige raskem galopi-traavi üleminekuid. Ja isegi need tlid vapustavalt hästi välja. Ta lihtsalt kuulas nii hästi, liikus hästi nagu alati, ma sain hästi palju tähelepanu pöörata oma istakule sellel ajal, hoides käed ilusti ees, vaatasin peeglist, kuidas kõige õigem välja näeb ja mis tunne on. Jätsin meelde. Ja ta lihtsalt, oli hea. Mul pole sõnu. Testisin korra 4 tagant jalavahetusi ka ja neid tegi ka väga ilusti. Ta üldse oli täna minuga. Jube vähe midagi kartis, ja kui pinke maneezi ees kartis, siis ta läks ikkagi läbi ja hiljem polnud probleemi. Ja siis lasin ratsme pikaks ja ta lihtsalt ise sirutas sinna ratsme poole, ise tuli, lõdvestas ja tegi. Nii et ma olin ülisuperõnnelik, et nii hästi läks( võrreldes eelmise trenniga veel eriti). Ma muidugi ei looda et iga päev nii lõbus oli. Aga ma olen superõnnelik, et me jõudsime oma eesmärgini. Üldiselt hommik sujus hästi, sain veel magada tunni, vahepeal enne magamaminekut tekkis gretel ilmselt naljakas tuju ja ei lasknud ma ei kikul ega endal pärast 2 tundi magama jääda. Ja siis tunnike magamist ja siis jalutamine ja siis linna peale. Sööma. Valisime itaali restoka ja tellisime pitsa. Kõige odavam koht polnud aga tegelt nüüd nii hull ka polnud. Aga..ma pean ütlema et see pitsa oli seda raha väärt. Tõesti megamega hea pitsa oli. Siis kõhud olid lõpuks suremiseni täis, mõtlesime et lähme jalutama. Niisama, linna peale ja kuhu iganes. Läksime siis mööda mingit suuremat järve, ja seal tuli park. Te tõesti ei kujuta ette, see park oli nagu..nagu muinasjutumaa, kuskil dzunglis. Ma ei oska isegi öelda. Aaa. Muidugi esiteks:D Nad panevad neid hobusekujukesi ikka IGALE poole. Nimelt oli järve keskele ka hobune pandud:D kirstin juba ütles et ta napilt kardab:D terve linn on neid täis:D Aga kui ilus ja kui super seal pargis oli, no lihtsalt sõnu ei tule. Kõik oli muidugi megailusaks tehtud, järv kõrval tegi asja veel eriti ilusaks, ja igasugused taimed olid, nii et jättis mulje nagu me oleks saksamaalt väljas. Ja ilusad puud, loodus kõik oli nii kena. Ja siis muidugi. Ma ei tea. Mis teema jänestega siin on?! Me nägime ühes pargiosas umbes 5 jänest, ja siis kõndisime edasi ja nägim umbes 10-15 jänest ühes kohas ja sõid rohtu. Nad muidugi ikka kartsid inimesi veidi kui lähemale minna, aga me olime nagu....mismõtttees???? Tõsiselt lahedad ja eriti armas. Ja kõik oli seal tõesti megalahedaks tehtud seal. Ja siis hakkasime juba peaaegu pargi lõpuni jõudma, vaatasime et ohh ilus, puu oksad lehtedega olid napilt vees ja olid sellised väänulised oksad, et teeme pilti. Ja siis vaatame, et näee pardid, nii tore. Teeme pilti. Siis vaatasime nagu, käi ära, mingi rott tuli just järve äärde. Rott korra nagu tuli, aga part oli seal ees ja läks tagasi. Ja nii mitu korda läks nagu edasi tagasi, tahtis vett juua vms. Nagu põõsasse läks tagasi. Ja siis me olime, et wooow, mingi eriti paljud loomad esindatud :D rott ja pardid. Ja siis äkki partide keskelt vaatasime ja tuli kobras. Me olime naguuuu whaaaaaaaaaaaaaaaaaaa, käige ära ei ole võimalik. Ja siis kui me nägime kobrast nii nii lähedalt, kes sõi saiatükke vees, siis vaatasime et äktselt tuli rott ka tagasi. Ja saimegi pildi kus olid peal kobras, part ja rott. Kobras kahjuks sel hetkel oli küll seljaga. Aga no see oli nii naljakas lihtsalt:D Ja suurt suurt päikest nägime. Päikeseloojangut tegelt, aga päike oli huuuuge:D Pidime hiljem minema ka samasse jätsikohvikusse kui avastasime et kell on nii palju et kohad pannakse varsti kinni. Okei, lähme siis mäkki:D Seal müüakse megamegahäid Mcflurrysid, ja eestis muidugi neid ei ole, on ühed uued jäätised. Magnum special(magnum on üks saksa parimatest ja kallimatest jäätistest, eesti vist vb oli üks sort umbes8-)) igatahes võtsin mandliga. Ja seee on ka samuti super super hea jäätis. Vanlijejäätis sokolaadikreemi, selliste bitter šokolaaditükkide ja mandlite tükkidega veel. Kõik kokku on super. :D:D Õhtul saime terrorit ka veel. Minu toas oli ilmselgelt killerämblik. Muidu on mul siin toas päris mitu neid aeglaseid ämblikuid, suurt jalgadega, neid ma nii hullult ei karda, ja pean mainima et olen väga palju ka muidugi kärbeste pärast Raidi lasknud(kärbsed my ass) ja siis on need ämblikud ka surnud. Aga eile. Oli selline SUUUUUR ja must ja maailma kõige kiirem ämblik me toas. Missioonil Gretet ära tappa. Esiteks oli kell juba umbes 12 õhtul. Ei Grete polnud paanikas, Kiku oli veidi rahulikum. Mis me teeme, ta on mu voodi nurga juures ju. Appi. Laseme Raidi. Tavai. Lasime, kurat ta läks voodi alla. Appi. Ma ei saa magada ju. Tuleb voodi alt jube kiiresti. AAAhhhh, lase raidi. Fakk, jooksis kapi alla. Appi ma kardan. Tuli kapi alt välja. Kiku lase Raiidiiiiiii. Saime pihta jess. Ta on tooli all nüüd. Kurat ta ikka liigub, mis ta on surematu w???????? Lase veeel, jee saime veel pihta. Nüüd on ta diivani all. Mis me teeme. Ma ei julge vaadata. Lõpuks grete vaatas, teda ei ole siin. Appppiii, ma ei saa ju nii magama jäääädaaa. Appi no seal on nüüd see aeglane ämblik ka veel. Mingee äraaaaa. Lase raidi. Lõppes see sellega siis. Et lasime enamvähem terve pudeli Raidi meie tuppa tühjaks. Kõik nurgad, kõik pimedad kohad, KÕIK KÕIK KÕIKKKKKKK. Ja siis pidime peaaegu sellesse mürki ise ära surema. Lähem maneezi ja ootame et läheb paremaks. Tuleme 15 min hiljem, nüüd on vahekäiku ka seda haisu tunda. Ei me peame akna pärani lahti tegema, muidugi siis tulevad need värdjad liblikajamad sisse. Aga no tuulutame. Ja ootasime. Isegi need liblikad kes õuest sisse tulid surid ära. No parem oleks et see ämblik ka ära suri. Ta tundus surematu.Lõpuks läksime siis hirmus magama. Siiani killerit näinud ei ole. Need kes mind siis ei tea. Ma KARDAN ämblikuid ülekõigekõigekõige maailmas üldse. Jah ma kardan metsikult nutmiseni süstlaid ja ka kõrgust. Aga mitte mingi hinna eest ei saa keegi mind panna kunagi ämblikut mitte kartma või kätte võtma või mitte paanitsema. Pange mind paari ämblikuga tuppa kinni ja ma ilmselt jookseksin end vastu seina surnuks.:D Täpselt nii suur on mu paanika. Ma võin ennem oma kõrguskartusega 3000m kõrgusele kuskile minna ja lasta sada süsti teha. Aga ämblikud viivad mu nii endas välja, et ma ei kuule ega näe kedagi enda ümber. Kui ma autos ämblikut näen, kes on tolmukübeme suurune siis on ka kõik läbi:D (salamisi ma tean et ta tegelt tuli mind tapma:D..nali naljaks)

pardid ja kobras in der mitte

pilt pole kõige parem, aga siiiski, mismõttes:D:D
jeee, niisama mõnikümmend tonni kaaluva puu peal
meeldib
lihtsalt ilus
jänkud
veidi veel jänkusid
spooky house, reaalselt tuulekellade ja ei tea mis asjadega:D
see hobune peab ilmselgelt seal vees ju olema, nagu ka linnas seinte küljes
vist sama olukord mis hollywoodi ees eestis, kas koidab mõndadele?!:D

vanalinna veidike