Pikk vahe

Jah, postitusest juba veidikene aega möödas. Mis siis vahepeal juhtunud. Käisin õel külas. Nägin ta uut kassi ja korterit. Käisin Paderborn universitys kaasas, nägin ta kursakaaslasi:D:D Üldiselt oli hästi tore. Nautisin oma 2 vaba päeva, kuigi sinna sisse oleksin heameelega rohkem und tahtnud, aga samas see ei väsitanud. Üpris palju sai šoppamas käidud. Olin selle üle megaõnnelik, sain ostetud suveks kleidi ja palju särke ja kingad, mida armastan. Ja sai ka järgi tehtud seda megahead kokteili laimidega. Ükspäev kui poes laime polnud tegime sidrunitega, sidrunitega oli ikka väkk väkk, laimiga oli megahea. Kiku kiisu on ka kihvt, veidi aga segane, nagu väike laps ikka. Tõsiselt väike veel, sööb nagu hull ja hommikul hüpppab sulle pähe kinni. Ja vabal ajal hüppab diivanil meetri kauguselt sulle särgi otsa ka. Aga muidu väga tore loom. Sain rongiga ka sõidetud, mugavad rongid ja õnneks konditsioneeriga probleeme polnud, nagu siin uudistes vahepeal räägiti.
Rongijaama pidi audrey mulle ka järgi tulema, aga ta ei saanud mu sõnumit kätte. Mul polnud ta saksa numbrit ja pidin prantsuse omale saatma, vastust ei tulnud. Ja sisse ka helistada millegipärast ei saanud. Ma pead muidugi megapalju sellepärast ka ei vaevanud, mõtlesin et no egas see megapikk ma kõndida ka pole ju, et siis kõnnin kui kätte ei saa. Sellega ma muidugi ei arvestanud, et sellel hetkel kui Grete rongist välja astub tuleb Warendorfi mega torm. Ehk siis tuul oli selline järjekordselt et asjad lendasid, ma natuke aega kõndisin ja mõtlesin et appike mida ma nüüd teen. Tuul oli tõesti mega mega suur. Lõpuks läksin subwaysse, mis oli ka megakallis koht, 5 euri eest sai mingi baguette moodi asja ostetud. Ootasin. Hakkas sadama. Müristama. Välku lõi. Ja see ei tahtnudki maha rahuneda. Üritasin ka silvialt sudrey numbrit saada aga silvia ei vastanud ka telefonile, milline õnn. Lõpuks palusin müüjal mulle mõni odavam takso tellida. Ja sõitsin siis need ala 5 km 13 euri eest. Milline rõõm et mu rahakotis hetkel tühjus vastu vaatab ja ma veel 2 nädalat sellega toitu ostma pean. Suht tore. Audrey minuga ka suurt asja ei rääkinud, mõtlesin et veidi imelik, sest viimasel ajal saime isegi rohkem suheldud kui muidu. Aga kobisin aga magama.
Hommikul ärkasime 5. Ja no mitte ühtegi sõna ei tema ega minu poolt. Tegin bokse. Siis pidin ka millegipärast kõik boksid ära tegema. Üldjuhul jagame kahe peale ära. Ja pani ta siis esimesed hobused valmis. Ma siis pühkisin ja tegin ja blabla. Plaanisin siis mära puhastama minna, üldjuhul mära on minu teha olnud, siis ütles ta mulle et ta teeb ise et ma paneks põhu alla. Ma siis et okeei. Mõtlesin juba hommikul et no millega ma nüüd hakkama sain. Siis kui ta bubet pesi, siis küsisin et kas ta teab mis remby ja caboga teha uleb. Või mis silvia teeb. Ma arvasin et kui audrey 2 hobust juba valmis pannud on et siis jäetakse cabo ja remby jälle minu teha. Siis selle peale öeldi mulle et ta ei tea, aga et ma võin varustust mida ma ei puhastanud nüüd puhastada. Veidikene mind see hirmutas. Kuidas ta niimoodi tuleb lihtsalt ütlema. Ma olen siin kõik teinud mis mulle öeldud on ja üldiselt ka korralikult. Ja varustust puhastan siin tõesti iga päev nagu kord ja kohus. Ja siis öeldakse mulle et ma ei teinud seda. No läksin siis jälle puhastama. Kaks päeva nad meelega neid ei puhastanud. Nii et noh, kõige puhtamad nad tõesti nii välja ei näinud. Siin tolm lendleb tõesti jube palju, ja kui iga päev varustust puhastada siis läheb varustus megakiirelt mustaks ka. Tegelt olin vihane, et mulle kuidagi viisakalt ei suudetud öelda mis viga on. Sellest jäi siis ju mulje et need 2 nädalat mis ma siin üksi olin ei teinud ma mitte kui midagi. Ometi puhastasin ma siin kõik võimalikku mida ma ette nägin ja veel topelt siis kui nad tagasi tulid. Ja siis cabo olevat ka paksuks läinud, et ma annan liiga palju heina. Kahjuks sööb see hobune põhku rohkem kui heina. Vot see pole minu viga.
Üleüldiselt oli tänane atmosfäär kuidagi väga halb, mina olin vihane. Sest ma pole ideaal groom, mul pole sellega megakogemusi. Aga ma ju pingutan ja teen ja kõike. Ja siis lennatakse peale ja öeldakse et ma ei tee tööd. Väga tore siis. Silvia tundus ka täna veidi imelik, ilmselt siis arvasid nad kõik et ma ei teinud siin midagi. Üldiselt audreyga on nii nagu on, algusest peale on midagi nagu olnud ka, kohati ta võibolla ei salli mind, ta on siiski harjunud aasta aega üksi töötama ja siis tulen mina kohale. Hetkel on raske. Olen ju niigi kahevahel siia jäämise suhtes. Vaatan mis järgmised päevad mulle toovad, siis langetan ka ilmselt otsuse. Kui otsustan lahkuda siis saan vähemalt minna õega eestisse, kui ta tuleb augusti algus.
Võimalik et ta veidi vale on ja ma ennast nii kergelt heidutada ei tohiks, aga selline suhtumine pole mitte esimest korda, ja selliseid asju ma lihtsalt ei kannata. Pluss me veel ju oleme enamus ajast koos, elame koos, töötame koos. Koos koos koos.
Üldiselt. Muidu on ta tore inimene ju. Lihtsalt meiega ei klapi, sest ma ilmselgelt teen kõik asjad valesti ja ta peab millegipärast kõik asjad üle tegema mida mina teen. Ma ei tea. Hetkel olen segaduses. Homme pean veel varem ülesse ärkama kui täna. Tõotab lõbus olema.
Üldiselt olge lainel. :))


te ei suuda uskuda kui ütlen et need maksid 20 euri:D

vähe rattaid padreborni ülikooli juures
kiiisuuuu
tiffany:))