Niisiis. Tänane päev isegi polnud mu jaoks kuidagi nii lõbus. Hetkel kuidagi ei suuda end kontrollida, sest kõik ajab mind siin juba närvi. Ilmselt ei suuda ma kuidagi üle olla sellest. Täna ju vaatasin, ikka sada asja on toas ka ümber pandud kus tal midagi ei sobi. Köögis pani ta enda asjad kappi, ma panin oma soola ja maitseainetepurgi sinna kõrvale, sest mul polnud mujale panna, siis lükati need topsid kõige kaugemasse kapi nurka, et ma tooli peaksin võtma ja neid kätte saama. Samamoodi igasugused ümberkorraldused. Hommikul palju me jälle ei rääkinud ka. Silvia andis mulle Cabo ja Remby sõita, sest ta tahtis ise aachenisse minna. Siis tegutsesin ka üksi ja üldse ma ei tea. Ta nagu ei aita ka, samas palju teha ka pole peale mära ja täkku. Ja siis kui ma enda arvates valmis olin, läksin tuppa sööma, ilmselgelt oli audrey ikka tallis, siis läksin hiljem vaatama mis teeb, pesi aga voolikuga talli. No nagu seal kus me hobuseid puhastame ja lasi seinad üle. Ja kui küsisin kas saan abi pakkuda, siis ütles et võin oma rolleri ära pesta. Ta mõtleb kõik lihtsalt nii läbi läbi mida ta ühje päeva jooksul teeb ja ta ei lahku ennem kui tal see asi tehtud on. Ilmselt kui ma poleks tulnud oleks ta ise selle rolleri pesnud, nii kiiresti tuli mulle ju vastus et pese roller.
Täna siis caboga sai ka toredalt oldud. Ilmselgelt hüppas omaniku tütar täna õues ja ilmselgelt läks see hull loom lollakaks peast. Muidu ei karda mitte kui midagi, ei midagi krõbisevat põõsas, ega jäneseid, linde ja mida kõike veel. Ja hüppamise peale hakkas jubedalt tagant viskama. Enamus ajast oli kahe jala peal. Ta õnneks pikalt ka ei teinud. Aga ta tegi lühikeselt ja järjepidevalt. Jalõpuks läks nii närvi et tegi piffi korralikult, siis kahe jala peale, siis piff, siis tagurpidi piff, siis kahe jala peale jne. Tulin lõpuks seljast maha, kartes tõesti enda pärast kui mul kaskat siin pole. No käe kõrval oli veel hullem. Mul oli tallini umbes 100 m ja enamus ajast oli ta kahe jala peal ja tahtis kas ära tõmmata või siis esijalag mulle virutada. Muidu õhtuti jalutades ta aegajalt teeb ka lollusi et tõuseb korra ülesse, aga ta kunagi ei vehi jalaga sinu poole, ja teeb seda ainult korra. Täna tegi siis järjest järjest järjest. Väga haige. Kuidagi silvia ja audrey suhtusid ka sellesse väga rahulikult. Paneb päris palju ravikindlustusest mõtlema mida mul varsti ei oleks siis.
Remby ei olnud ka kõige parem. No halb ta ka ei olnud. Eest oli ta hea pehme nagu ma mäletasin. Aga ta kartis niiiiii meeletult palju asju. Ma lihtsalt ei või. Maneezis ta mul tavaliselt ei kartnud pea midagi. Täna kartis ta taga maneezi seina, ees kõike, igalpool nagu midagi. Kuidagi nii närviline oli. Jube imelik. Rääkimata siis veel mu tujule mis niigi langenud tegelt on.