Sunday, August 8, 2010

Heihei

Niisiis. Alustan sellega et Silvia ei startinud eile siiski Donnerbubega Verdenis. Miks. Sest et võistluskoha boksid ei olnud parajalt kõrged ja kuna bubil täkuinstinktid käima lõid hakkas ta kaelaga üle teise boksi minema. Olen kindel et paljud on teist näinud kuidas täkud nii teevad. Ja seekord ta siis tõmbas end üpris korralikult üle ja siis tõmbas selja ära. Niisiis tuli ektra bube pärast 400 km kauguselt füsioterapeut, akupunktuurid värgid särgid tegelemised ja saadi enamvähem asi korda. Siiski nad eile ei startinud. Pluss veel kaotas bube vahepeal võistluse aeg raua ära ja üpris palju oli edasi tagasi askeldamist neil. Nii et vb ongi hea et nad seal ei võistlenud kui nii palju halbasid asju juhtus. Aga siiski otsustasid nad minna prantsusmaale kuna ta selg on siiski palju parem. Ma loodan väga et kõik ikka korras on, sest muidu on mul üpris kahju kui nad 1300km sõidavad ja siis bube saab jälle mingi lollusega hakkama ja nad ei saa võistelda.
Nad tõstsid siis cabo ja bube boksid ka ümber. Cabo läks bubi boksi ja bubi cabo omasse. Ja nüüd kui bube oli kõige äärmisemas boksis, täpselt pesuruumi kõrval, siis läks ta lollakaks. Tegelt ma pole märganud et ta nagu ennem nii hullult oleks olnud, aga ju siis nüüd lõid mingid valed hormoonid käima. Igatahes läksin peale trenni rembyga pesuboksi. Ja kuigi bubel on seal must sein vahel ja asja, tuli ta jälle kaelaga pesuboksi poole. Mina samal ajal avasin rembyl just kapslit, olles suht talle lähedal. Ja mis juhtus, remby ehmatas end poolsurnuks, ja ma sain korraliku lataka jalaga. Õnneks kondid on terved, aga sain rohkem allpool jalga selle löögi, sinna kus alumine kont on. Üldiselt oli megavalus. Siis karjusin bube peale, sest ta ei lõpetanud ka, kuigi ma olin rembuga kuskil ta boksi ees, ta ikka tõmbles sinna pesuboksi juurde. Ja siis ma seisin, seedisin asja natuke, sest mul oli liiga valus kõndimiseks esialgu. Vaene remby oli muidugi nii ehmatanud et ta ei saanud ka aru mis toimub, aga ta õnneks seisis hästi rahulikult. Ja siis viskasin boksi ära, lonkasin tuppa, traumeel geel ja elastikside said parimateks sõpradeks.
Üldiselt, väga megahull pole, eks esialgu on ikka valusam, aga ma tean et paar päeva ta teeb veidikene valu, olen ennem gingerilt või kellegilt ka umbes samasse kohta saanud.
Täna nägin siis ilmselt viimast korda bubet ja audreyt ja pimsi. Kahju on veidikene, aga pole väga hullu. Igatahes pole silvia siiani mu piletit ära ostnud, nii et täna atakeerisin teda veidi nende piletite vaatamisega, sest mul ei ole soovi siia veel kauemaks jääda. Okei mul pole selle vastu nüüd nii väga midagi, aga ma leian et asi on ka veidi põhimõttes kui mulle juba pikemat aega öeldakse et saad siis koju ja siis asi koguaeg lükkub edasi.
Ja ma sain ka tervitused eestlastelt verdenis. Suured kallid ja tänud teile. Nii palju kui aru sain siis teadsid kõik Pimsi, ja dina ja marit suhtlesid audreyga ja saatsid tervitusi. Aitähh:))
Ja meie omad olid ka verdenis tublid. Kuna mul kahjuks nett on siin maailma kõige aeglasem, siis ei saanud ma livelt vaadata. Aga ilmselt said nad megahead kogemused endale sealt, ja arvestades taset, kui andreas helgstrand peaaegu et 10se skooriga võidab, siis jah. Audrey nägi ka seda võimsat hobust ja see ikka pidi olema ka nagu lennuk. Traav oli näit 10. Mul pole aimu ka mis nendest hobustest tulevikus saab. Nad kas jõuavad maailma täielikku tippu(GP-s, ilmselt veel tugevamateks kui totilas) või siis lõpetavad kuskil lombakatena. Veidi julm vb nii öelda, aga ainult kaks võimalus ju ongi.
Homme üritan minna ja osta endale traumeel geeli, mida ma loodan et apteegis on. Ma loodan et ma leian selleks aja. Sest ükskord tahtsin sinna minna ja muidugi ma jõudsin täpselt minut peale seda kui apteek lõunapausiks kinni pandi. Ja ega see lühike paus ei olnud. 13.00-14.30. Nii et üritan leida homme selleka aega. Ja audrey andis raha et ma ostaks talle sama interneti modemi mis mul on(minu oma on õe peikalt laenatud) ja et ma vaataks installimised ja mis muud sada asja üle. Ja triinule pean päev enne lendu mc napoli burksi ostma, mis on mul täielikult lemmikuks saanud mäkis. Ma ei ole kindel kas seda eestis on, triinu ka mitte, aga ta kinnitas et tahab lömastunud burksi.
Ja täna käisime audreyga järjekordses itaalia restokas. Siin linnas on neid uskumatult palju. Ja ma arvan et ma pole oma elu jooksul nii palju pizzasid ennem söönud kui siin olles. Väljas süües siin tõesti pole väga midagi muud süüa. Igatahes lõpuks võtsin veel tiramisu koogi endale. Ja ma pean ütlema. See oli lihtsalt nii fantastiliselt hea. Homemade kook, ja ta oli nii täpselt ja hästi tehtud, mõndades kohtades pole need üldse hästi tehtud ja seepärast ei julge ma just osta neid tihti. Aga see oli väga väga hea:)

Ma trennidest ei oska täna paljut kirjutada. Ma olen üpris vaimustuses ja väga rahul rembyga. Ta on mind palju rohkem usaldama hakanud, isegi kui ta kardab, siis ta teeb neid ematusnõkse palju vähem kui vahepeal tegi. Veidikene on muidugi teatud probleemid sellega et ta ennast veel rohkem lõdvestaks, ja et ta eest oleks regulaarne ja pehme, aga samas ei laseks end tühjaks ja rulli. Ja jalavahetusi ikka harjutan hoolega, sest vasakult paremale ta ei taha nii hösti teha. Tegelt ei taha ta nagu istmikule nii hästi kuuletuda. Tahan teda võimalikult enda alla jooksma saada ennem kui jalavahetuse teen, ja siis ta kaotab kas rütmi täielikult või hakkab eest veidi jebima. Aga siiski ma ei anna nii kaua alla kuni saan mis ma tahan. Ja õnneks on ta hea hobune ja siis saame asja ka korda. Ma pole ilmselt väga pikkasid trenne teinud, sest et leian kui ta teeb kõike nii nagu ma rahul olen siis ei taha teda ka pikemalt just sõita. See tähendab et üldiselt alates soojendusest teen kuskil pool tundi trenni, mõnikord vähem. Ju siis mul on rutiin sisse jäänud et soojendus, galopiharjutused ja muud, samm, ja traaviharjutused. Minu huvi on siiski temaga õppida, ennast õigesti istuma panna, õigesti kaasa sõitma saada, ja temaga on seda perfektne teha. Vähemalt nüüd viimasel ajal kus ta nii hea on:))

Ma nüüd pean magama minema. Aeg on hiline ja tõusmine on vara, nagu alati:)


pilt oli tehtud õhtusel ajal, kuidagi..ilus vaatepilt. Huvitav:)

Kaunis.

2 comments:

  1. See Donna Unique on tõesti järjekordne imehobune. Ma nägin teda 4-aastasena, siis oli ka super.
    Liikumist on tal vast rohkem, aga samas koondada on kindlasti sellist hobust raskem, kui Totilast, kes on ilmselt juba sündinud raskusega tagaotsal. :P Nii et saab näha...

    ReplyDelete
  2. Jah, paari aasta pärast ole näha:P Mina neid näinud ei ole, nii et ei oska ka hinnata. Aga ilmselt vanemaks saades on ikka koondamine ka tulekul kergemalt. Igatahes saab huvitav olema!:)

    ReplyDelete