Ma tean ma tean ma tean. Jälle läks blogipidamine pika peale. Aga ausalt, mul oli plaanid juba eile kirjutada, aga siis ei teinud minuga koostööd mu internetipulk, nii et netti ma ei saanud ja blogi ka kribada ei saanud.
Igatahes Ma tulen Eeestisseee laupäeval ja 14.20 olen lennujaamas. Juhhuu. Ümberistumisega läbi Praha tulek:p Teisipäev nägin silviat siis arvatavasti viimast korda enne äraminekut. Üldiselt ta on kena ja tore inimene, nii et ma loodan et ehk suudab ta homme bubega mõne hea tulemuse võluda.

Vahepeal olen olnud siis Biancaga üksi siin ja lihtsalt tavaviisi tegutsenud. Väga palju olen viimased 2 päeva vaadanud grey anatoomiat, audreyl on plaadid, nii et laenasin neid temalt. Üldiselt on nüüd nii palju kergem , et ma ei pea biancale hobuseid enam valmis panema, ta tuleb ise sellel ajal millal tahab ja teeb kaua tahab, mind see väga ei puuduta. Aga üldjuhul on ta juba 9 aeg tallis olemas.

Eilne trenn rembyga ei läinud just kõige kõige paremini. Eile oli viga liialt minus, hakkasin teda millegi pärast katkuma, ka siis kui ma seda ei tahtnud. Või veidi nagu väänutama, sest ta ei olnud kuidagi üldse minuga ja eilne päev polnud minu jaoks loodud. Eks selles osas ma süüdistan lihtsalt oma noorust ja veidi kogenematust. Aga midagi hullu ka ei olnud, lõppude lõpuks saime asjad toimima, lihtsalt mitte nii kergelt nagu oleksin soovinud, sest väheke kaklust tuli ka trenni sisse. Jälgides Franki trenne, siis ma ikka märkan et hobune pole klaasist(mõned üksikud vb jaa) aga lihtsalt, mõnikord selleks et saada hobust säärele tundlikumaks, või rohkem ise liikuvamaks. Pead sa lihtsalt selle mõne korra konkreetsemalt ja tugevamalt sõitma. Isegi kui ta kõige ilusam ei ole, on see parem variant kui iga trenn nühkida ja nühkida aga aktiivsemaks ikka ei saa. Frank sõidab, mõnikord võin öelda vägagi vägagi karmilt. Aga samas pean ka ütlema, kui nägin täna teda ühe hobusega sõitmas alguses, ja pärast üpris pikka piitsutamist, suutis ta selle hobuse imeliselt ja ühtlaselt jooksma panna. Muidugi igal inimesel on erinev vaatepilt sellest asjast, ja kindlalt ma ka ei poolda seda, aga mõnikord aitab see. Keegi pole perfektne.
Tänase päeva lubasin rembyle kui koplipäevaks. Ma küll mõtlesin et ehk peaksin pärast eilset ikka sõitma, ja mul halba tunnet tänase suhtes väga ei olnudki, aga mul oli täna mingi ulmeline une/väsimuse päev ja mõtlesin mis seal ikka. Las elab oma närvid koplis välja. :)) Cabo sai ikka oma kena trackil söömist, jalutamist, traavitamist. Ja märaga on viimased 2 päeva bianca seljas käinud, aga lihtsalt nagu jalutanud pool tundi, vaba ratsmega. Homme teen ma sama. Midagi rohkemat pole lubatud teha, kahju.
Tegin täna siis rohkem pilte ka, kuna pole oma blogisse ammuilma pilte pannud.
Ja homme tleb tegus päev. Ilmselt puhastada, koristada pühkida kõik maailma võimalikud kohad, vabal hetkel minna poodidesse osta viimased asjad, asju pakkida, kaaluda et mul ülekilosid ei tuleks(sandra tõi mulle kaalu, jeei) ja pesu pesta, korter koristada uue tüdruku jaoks jnejnejne. Laupäeval on minek üpris vara, lennujaamas pean olema hiljemalt 7 ja lennujaama sõidab siit oma 2 tundi.
Imelik, homme on mu viimane tööpäev. Kuidagi naljakas mõelda, veidi kahju, aga samas rõõmustan Eesti üle:))
Laupääev Gretee juurdeee!!



kaitstes oma ala, ilusas galopis minu poole joostes
vahtrapuud
päeva pilt:D

sellise kurja ilmega ta sind vaatab/hüpnotiseerib, kui tal suur vajadus söögi jaoks on

remby nautimas või kartmas koplielu
heei rembyy
miss donna. Preili on täiesti segaseks peast läinud, energiat on üle, iga asja peale hüppab ja enamus aja tahab mul käekõrval passaazi teha. Mära!!
Bianca ja tema hobus Sam
grrrrrr, nii nad koguaeg mängivad...Neid koerasid hakkan ma ilmselt ülekõige igatsema. Sest nii vahvaid ja laheda iseloomuga koerasid iga päev ei leia. Armastan neid!
??
Paula.