Eluolu ratsamaailmas: sünnipäeva laps:D

Täna on Silvia sünnipäev. Juhhei. Mina siis tegin sünnipäevaks väikese lihtsa võtmehoidja sellise hästi kihvti hobusega ja koogi. Tahtsin küll jubedalt küpsisetorti teha aga saklased ei müü ju ühtegi normaalset küpsisesorti siin, nii et see jäi ära. Ostsin lõpuks mingisuguse valmispulbri(mille valik oli ka megasuur) ja tegin sellest. Audrey tegi talle igasuguseid asju. Mänguasju, kommi ja peamine, näppudega möksimiseks sellist plastiliini taolist asja mida saab igasugustesse kujudesse vormida ja niisama mängida. Silvia oli otseloomulikult megavaimustuses oma kingist. Kõik meeldis. Hiljem läksime veel itaaliakasse, kus sõime kõhud korralikult täis ja proovisime seal mu koogi ka ära. Ulme mega hea kook oli, sellise tumeda šokolaadi maitsega. MMMM.:D
Enne kui silvia ise talli jõudsi käisin ka rembyga sõitmas. Tegime nii et kui ma caboga veel trackil olin, tuli audrey juba rembyga peale. Ilmselgelt oli küll remby õues jalutades, isegi koos caboga jalutades infarkti äärel. Aga läksin siis hiljem sõitma ja üldiselt oli hea. Ta õnneks passis vähem kui muidu ja see tegi mul asja lihtsamaks. Veidi aga oli ta siiski kuidagi kontsentratsioonist väljas. Ta ei jooksnud ratsmele peale. Ta jooksis küll jube aktiivselt ja ilusalt, aga ta jooksis nagu tühja. Nii ma teda siis tagant peale veel rohkem sõitsin ja natukene ka eest lühemaks võtsin, et ta sinna lihtsalt jookseks. Tegin palju palju poolpeatusi et tea rohkem kuidagi kuulama hakkaks. Nii ta läks nagu veidikene paremaks ka. Üldjuhul alustan ma trenni alati pikema ratsmega traaviga, alguses oli ka veidikene kuidagi uimerdas ja polnud ühtlane, aga see läks okeiks. Siis teen samamoodi lõdvemat galoppi. Siis alustan galopi tööga ja siis traav. Nii olen harjunud ja nii mu jaoks kõige paremini õnnestub ka, sest et galopp on igatpidi minu jaoks lihtsam kui traav. Seal ma oskan paremini istuda, paremini koondada kui vaja, paremini teda tagant saata jne. Ja üldjuhul kui suudan teda galopis tööle saada, siis on ta traavis ka juba hea. Üritan ikka veel jalavahetustele rõhku pöörata, ja sellele et ta samal ajal liialt ei jookseks ega ka liiga pinges oleks. Ühele poole tulevad tal jalavahetused hästi. Teisele poole kipub ta aga veidi jama käkerdama, üldjuhul hilineb tagant. Põhjus ka selles et ta ei oota mind ära, või kui lõpuks märguande annan siis ta ei saanud sellest aru. Muidu ikka jalavahetust tehes enne jalavahetust nagu koondad, või võtad veidi kokku ja sõidad tagant selleks et jalavahetus õnnestuks. Annad sellise kerge sääre märguande samm enne vahetust. Paremale vahetades aga ta kuidagi ei reageeri sellele õigelt ja siis kui enda arust nüd vahetama peaks vahetab ta ikka kuidagi hiljem. Lõpuks tegin vana head harjutust enamvähem serpentiiniga. Esialgu sõitsin voldil ja siis läksin voldilt välja vasakule ja pöörde peal vahetasin. Nii on üldjuhul kõige suurem võimalus et ta õigesi vahetab. Ja tundus et see klappis talle paremini ka. Eks pean temaga harjutama veel seda. Ja traavis üritasin teda lihtsalt sõita. Eest oli ta täna tunduvalt parem kui vahepeal, ei ajanud ennast sinna rulli ja nö tühjaks. Tegin õlad sees, mis on ka kergemini tulema hakanud kui siis kui ma teda algusaegadel proovisin. Nüüd ta suudab kuidagi säärele reageerida ja pole nii pinges. Muidugi veidikene ta ikka pingesse läheb veel traavis, sest ta ei oska seal vahepealses asendis olla, ta oskab kas kõrgel lühikeselt olla või siis liiga pikalt jälle. Selle kallal peab ka veel töötama. Muidu ta ajab end ise veidi mõtetult äksi täis:p
Nägin täna franki ka kellegiga jälle sõitmas. Kahjuks ma ei tea üldse kui palju hobuseid neil tallis on(neil kuidagi 2 talliosa ja pole nagu lugemas käinud, vist 7) ja igatahes täna oli üks vanematest hobustest. Kangidega, ja kergelt harjutasid ka mõnda piffi sammu. Selles suhtes oli kihvt vaadata et frank ikka sõidab koguaeg tagant peale, tegi nagu traavi sammu, siis jäi ainult kaheks või kolmeks sammuks piffile ja kohe edasi traavile, nii et hobune ei jõudnud ennast sinna piffi liiga sisse viia, liiga sügavale et oleks raske sealt välja tulla. Eriti õpetamisel tundub see hea harjutus, sest et teada on et piffi paffi üleminekud on tavaliselt need kõige raskemad, eriti piffilt üleminek passaazile. Ja hiljem tegid nad traais õlad sees mis nägi tõesti mega välja. Hobune jooksis nagu nii õigesti ja kõrgele ja sirutas väga väga megalt lihtsalt. Frank küsis ka et oli vist hea? ma et jaa:D Aegajalt ta niimoodi küsib mult kas see on hea, et kas ta ikka tunneb õigesti. Frank on tegelt ka üldse vägaväga tore ja sõbralik inimene kui ta esmapilgult ehk tundus. Ja hobustega ei ole enam asi ka üldse nii hull kui ta alguses oli. Nagu arvata oli oligi lihtsalt see et omanik koguaeg peale pressis ja siis olid võistlused tulemas, ja nii vähe aega aga saavutama pidi ju midagi. Nad käisidki nüüd millalgi võistlustel ja kvalifitseerusid bundeschampionadile, ehk siis saksa noorte meistrikatele. Sest muidu kui ta sõidab hobustega, ta nii megapalju räägib nendega lihtsalt, koguaeg ikka kiidab, isegi kui ta vahepeal rohkem nõuab, ta tegelt ei pinguta nagu üle, ja hetkel on igatahes asi maha rahunenud kui siis kui ma alguses tulin ja teda noore täkuga sõitmas nägin. Eks pole kerge müügitallis töötada mis pankrotti ka veel läheb.
Ja see itaali tüdruk, bianca on ka hästi omamoodi armas tüdruk. Ta inglise keel on küll üpris nõrga võitu, aga ta on väga sõbralik ja tore inimene sellegipoolest. Kergelt saab nagu ikka rääkida. Selline suurte silmadega lõunamaa tüdruk:D Hobused on enamvähem, ma siiani pole jõudnud trenne näha, sest tööd on äkitselt palju rohkem tulnud kui seda ennem oli. Hetkel on ta silvia ja michele juures ööbinud, aga tal on siia ka võetud kaasa vagunelamu, ilmselt siis kui silvia prantsusmaale läheb siis elab ta seal vms. Hobuste nimed on Ralph ja Sam. Kas pole mitte mugav?:D Sami nimi muidu on Samzam vms, aga ralphi nimi on ralphist midagi täitsa erinevat, seda ma enam ei mäleta. '
Ja kuna ta elab hetkel silviaga koos, siis igapäev suhtleb silvia ka bianca vanematega, emaga peamiselt. Ja iga päev nad helistavad või saadavad sõnumeid. Ja igapäev nad korralikul jebivad ta empsi:D Esimene päev saatsid sõnumi, et hi su laps teeb koguaeg aga suitse, kas ma peaksin midagi tegema? Siis ema saatis vastu et ei ma ei teadnudki et ta suitsetab vms, siis silvia et teine suits juba läheb. Kas sa siis tõesti ei märganud kahte suurt suitsuplokki ta kotis? Me just avastasime. Siis see kuidagi rahunes maha. Järgmine päev saatsid et jaa läheb hästi. Bianca kohtas poes mingit rokkarit saklsast nimega günter, ta tuleb täna talli külla. Kirjeldas väga, et tore mees, ja nagu kirsiks tordile mainisid veel et günter on omajagu 10-15 aastat vanem:D Tallis täna rääkis telefonis ka ja silvia jumala tõsiselt normaalselt rääkis ka temaga, ei hakanud naerma ka vms.
Plaan on siis veel tänavapeal leida mõni vanem kena väljanägemisega mees, teha biancaga pilti ja see saata. Ja siis edasi on veel igasugused plaanid kuidas bianca tuli täis peaga koju, koos günteriga ja kõike mis neile veel ette tuleb. Ma ise kirjutan siia kuidagi poolnaljaga vb need kirjeldused aga sõnumid mis ma nägin olid üpriski tõsiselt ja ametlikult saadetud, nii et olen üpris kindel et ta ema usub umbes poolt juttu mis nad räägivad ka:D
Tuligi vähe pikem postitus üle pika aja.