Thursday, June 24, 2010

pikkkkkkk pikkkkkkk pikkkkkk postitus

Vöin julgelt öelda, et need kes suudavad kogu selle kamarajura ära lugeda....respect!!! sest gretel on väga väga VÄGA igav olnud ilma netita ja kirjutanud olen oma läpakasse uskumatult palju palju palju. EDU!
ps. enne kui lugema hakkad, tea et nende 5 päeva postituses on kokku 4500 söna:D

Esimine tööpäev

No ei kurda. Tegelt ei ole nüüd midagi tapvalt rasket ja hullu tööd. Hetkel ju ainult 4 hobust ka ja kahe peale jagame kogu töö ära audreyga. Hommik algas 6-se äratusega, no veidi lubasime hiljem tõusta. Täitsa lõpp ma mõtlesin et lähen hulluks, audrey telefonihelin on nagu mingi HUULLLLLLLLLL, või tegelt äratusalarm. Sest esiteks tegi see nii kõva häält, muusika nagu oli norm, aga see oli nii kõva ja kuidagi üldse mitte õige cheeringu vormis nagu võiks. Igatahes miski pool 7 pakun andsime heina, siis tegime bokse. Ma tohutult vihkan et neil on põhk. Ei ole suur armastus selle vastu lihtsalt Turvas oleks hea:D

Siis kui mina veel bokse tegin(pidin teise korra järgi tegema sest enda arust tegin ilusalt aga jätsin ikka mõned kohad vahele, seda põhku on ülepeakaela lihtsalt, seal on võimatu midagi leida) siis pani teine tüdruk stallioni valmis ehk siis Donnerbube. Silvia põhihobune siis. Suur massiivne ja raske. Aga natuke nägin trennis ka ja üpris kenake on, aga tõesti veidi laisavõitu ja suure peaga. Siis panin järgmisena valmis halli mära. Nimi on korrigeerimisel:D Igatahes Andreas Helgstrandilt ostetud. Jalutasin enne Silvia sõitu mingi 20 minutit ja siis ta mees ütles et võin vaatama ka jääda. Hästi kihvt hobune iseenesest. Seda on kohe näha et kõik hobused on ikka uphilli nagu. Aga samas nõutakse ka ikka palju. Silvial oli üks taani ratsutaja/treener tulnud kohale ja vaatas teda ja sõitis ka hobuseid. Tema pm ratsastaski selle halli hobuse. 3-8 aastaseni. Vist ta andrease juures töötab, aga ma ei ole niimoodi kellegilt uurinud veel. Igatahes see naine läks ka hiljem halli selga ja tõesti ilusasti sõitis. Hobune tõukas nii et anna olla ja tegi üldse kõike, üpriski nagu hästi. Mulle meeldis et ta sõitis sellise pehme käega, aga samas konkreetselt, ja korralikult istmikuga. Hobune ta all lihtsalt toimis. Aga mis ma märkasin on kindlasti see et koguaeg edasi edasi edasi edasi. Ei ole hetke ka kus nad seda vist otseselt ei nõua. Nad lihtsalt pressivad läbi ja hobune on nii sääre ees ja siis ongi nagu kerge. Üldiselt halliga tegi ta rohkem niisama küljendusi ja piruette, mis tõesti super välja nägid. See hobune on ilmselt mu lemmik kaa. Hall ja veel ilusate liikumistega:p

maneez
Hiljem siis panin veel teise ruuna valmis. Punane. Aga ma ei mäleta veel nimesid hästi(ometi ainult 4 hobust), vist oli Renbi vms. Igatahes jalutasin teda siis, ja kuna silvia je teine nimetatud naine lobisesid pikalt:d siis ma lõpuks jalutasin umbes 30-40 min hobust. Punane oli ka vägagi kihvt loom. Seekord istus kohe treener selga ja ka ikka nõudis ja nõudis. Sellel korral sain tervet trenni vaatama jääda. Kuskilt aga midagi sellele hobusele ei meeldinud sest ta hakkas üpris palju vastu. Aga treener seal seljas oli rahulik ikka, ja lihtsalt ajas ajas ajas kuni ta läks kui nii võib öelda. Igatahes ta sai ta super hästi liikuma järjekordselt. Siin tase on tõesti ikka kõrgem. Kuigi silviat olen ma ratsutamas nüüd vähe näinud. Eks näeb siis veel.
Peale sõitu siis(kui hobune oli maneezis pea poolteist tundi koos mu jalutamisega olnud) sain ma ka siis jalutada hobuse seljas:D No võib hetkel selle ülegi õnnelik olla. Aga läksin selga siis see hobune oli nii nii uskumatult aktiivne. Ta ainult läks läks ja läks. Sammu kallal peab ikka korralikult töötama, ometigi ise olen ka vähe tööd sammu kallal just teinud. Punane oli igatahes nii aktiivne lihtsalt. Hiljem muidugi kui pesema hakkasin, märkasin ma et väike kannusekoht oli ka siiski sisse hõõrutud. Võiks öelda et verine isegi, nii et sellest oli mul küll kahju. Et pealtnäha sõideti hästi, aga vastuhakkamiste pärast arvatavasti sai ta rohkem kui vähe seda kannust. Siiski ma ei usu et treener teda kuidagi valesti sõitis, lihtsalt..konkreetselt.

Hiljem Silvia läks ühe punasega veel ratsutama. Ma ei ole täitsa kursis sellem hobusega aga hobune on tal rohkem nagu penionär niiöelda. Ehk umbes 17 aastane ja silvia on ta niiöelda pensionipõlve jätnud. Ta viimased 2 päeva on igatahes kuskil teedel niisama jalutamas käinud. Mees sõidab jalgrattaga kõrval:D See hobune on ka tal kõige kauem olnud.

Silvia nagu üürib ühte talli osa (13 boksi) ja täpselt selle vastas on samasugune tall, aga nemad rendivad ühte ja teises on omaniku hobused. Siin sõidavad igatahes mingi 2 meest või ma täpselt ei tea ka nende hobustega siis. Häääääästi pikad mehed, ausalt, nende jalad on nagu peaaegu maani hobuse seljas. Igatahes üks tundus mulle eriti julm. Sõitis ja sõitis ja sõitis. Ma pean nii palju kordama selles blogis end:D Lihtsalt. Tuli maneezi. Kohe hakkas sammu nõudma. Korralikult. Ja koguaeg tõesti nagu nõudis . Aga samas veidi karmilt. Ja traavi tegi, siis istak tõesti oli nagu liimitud sinna sadulasse, aga ta koguaeg kuidagi tahtis midagi paremat ometi et hobune lendas juba seal maneezis. Hästi nunnu hobune oli ja tundus pigem noor. Ta tegi hästi palju ka ristsamme voldi peal. Aga mulle sõitmine ei meeldinud. Polnud nagu rahulik, ta koguaeg kuidagi kurjutses, kui see hobune enamvähem oma hinge sinna sisse pani. Ja veidi nagu selline tüüpiline tagant andmine ja eest hoidmine oli nende poolt.
See oli lihtsalt väike vahemärkus silviast väljaspool olevast.

Mis ma veel jälgisin, et taani treener tegi lõpus nagu lõdvestatavat traavi, aga samas ka koguaeg nõudis teda edasi liikuma. Ja nagu et hobust korralikult läbi sõita. Siis ta sõitis voldil, natuke pikema ratsmega, lõdvestas, siis võttis kokku veidi, nagu tagant, siis jälle lõdvestas, siis tõmbas jälle kokku paariks sammuks. Üldiselt üleminekud, aga samas hobune säilis lõdvana kogu aja jooksul. Ja painutusi ühele ja teisele poole oli ka lõpus palju.

Üldiselt mis siin öelda. Töö tõesti pole maailma kõige raskem aga inimesed pole mulle veel nii istuma hakanud. Ju ma olen harjunud et kui siis räägin saksa või eesti keelt, mis on minu jaoks nii kodused keeled( saksa keelt kuuldes tunnen kohe rõõmu). Et see inglise keeles suhtlemine on veel üpris susserdamine mul, pooltest asjadest ei saa ma aru mis teine abiline mul palub teha, ja siis ma oma peas lihtsalt panen puzzle kokku ja siis saan enamvähem aru ka. Palju puhtust ja palju selliseid nipet näpet asju on. Õhtul on siis hobuste jalutamine kuskil 20 min ja magnetoteraapia selle tekiga)

Aaa ja iga päev peavad kabjad rasva saama, tekitama ja jalad ööseks pindeerima. Muidugi on jalad tähtsad, mina kardaks et see teeb jalad pigem hellaks. Aga samas saavad hobused iga päev korralikult trenni ka ja asja. Õhtul kui mära jalutama läksin siis teine abiline ütles ka et pane vb valjad pähe, et ta võib kogemata ehmatada ja et pinded ka ennem. Et see on kallis asi mida sa käes hoiad. Kallid jalad. Nii et hoia teda:D

Koju igatsen, ja hetkel on loomulikult liiga vara öelda kas ma otsustan siia jääda. Siin on tõesti tore ja toredad inimesed, aga on ka palju asju mis Eestis võibolla teha tahavad. Pean vaatama, kuidas kõik sujub. 28 juuni läheb silvia kuskile jälle võistlema aga kuhu jään hetkel võlgu(võin öelda et mu mälu on super!). Igatahes samal ajal hakkab ka Audreyl kahe nädalane puhkus. Ja ma jään siia kahe hobusega keda pean sõitma, kordetama vms. Seega ei tohiks see midagi hullu olla. Kergemad päevad vb siis. Ja kui silvia tagasi tuleb siis sain aru et audrey asemel on ka keegi abiline tulemas vist. Siiski sellest sain aru et mina olen koduabiline ja audrey võistluste oma. Pluss ta on tõesti töönarkomaan. Et noh kui nad lähevad kentuckisse ja asja võibolla, siis jään siia arvatavasti jälle üksi. Samas on hea võimalus heade hobustega sõita. Aga siis ei saa trenni. Nii et kõik on nii kahe otsaga võetav.

Ma ei tea kas ma rääkisin ka siinsest ümbrusest. See et ilus on, on teada. Siin on aga siis nii. Meie talli osa on eraldatud maneezist, seega oleme täpselt maneezi kõrval, veidikese vahemaaga. Tall ise on ruudu kujuline, reaalselt ruudu kujuline. Ja heledast ilusast puidust, ja boksid on siis kolmes otsas sellest ruudust. Ruudu keskel on seintega ka ruudu kujuline söödaruum, mille iganes ruum. Neil on seal põhk, saepuru(bubel on ainukesena saepuru), söödad ja mingid nipet näpet asjad ka.Üldiselt kujundus on hea. Ja hobused saavad millal tahavad pea välja pista õue poole. Seega see ka hea et õhk liigub koguaeg neil. Teine tall, mis silviale üüritud ei ole on ühenduses maneeziga. Maneez on ka sjuupi. Seinad on ainult umbes hobuse kõrguseni puiduga, ja siis ülesse välja lähevad klaasid. Hästi avara ja ilusa mulje jätab. Ainuke probleem on vb see et linnud end vastu akent surnuks lendavad. Keskel üks ava on aga seda nad ei taipa leida. Täna nägin juba 2 õnnetust. Mis veel. Talli ümbruses on tõesti palju palju igasuguseid istikuid ja ilusaid puid, ja teed on killustikuga ilusti kaetud jne. Üldiselt palju ilu. Väliplats on ka lahe, ilusad tähed ja terve platsi ääres on selline lõigatud põõsas. Takistussõiduplats on ka. Samuti kõik ilus. Neil liiv on siin ka teistmoodi kui Eestis. Neil on siin ikka suures koguses puidu pudipadi tükke. Nii et päris korralikult koosneb liiv nendest puutükikestest ja liivast siis. Tundub et plats on hea. Siis on neil veel ringaed õues ja ringaed ka sees, selliste kõrgete seintega. Siin on ka palju võidusõidu hobuseid. Seda ka põhjusega. Siin on lihtsalt mega mega lahe võidusõidurada. Või noh jah ikka on. Üks pool on muruga, ja teine pool on liivaga. Nii et saab ise valida kus sõidad. Mis selle eriliseks teeb. Vot see et sa saad mitmeid kilomeetreid lihtsalt kimada mööda aedadega piiratud korralikku rada. Ma arvan et super vaheldus igatahes.

Super megapikaks vajus see postitus, kes lõppu jõudis siis palju õnne. Olete peaaegu raamatu läbi lugenud:D:D



cabochon

donnerbube
remember- remby
donna silver
paremat kätt tall, keskel on superilus ringikujuline pöösastik, taga paistab maneez ja vasakul teine tall, mida pildi bnäha pole(aga samasugune väljast)

liiv selline igalpool

No comments:

Post a Comment