Eluolu ratsamaailmas

Teine päev

Nunii. Ma pean ausalt tõdema. Töö on siin ikka räigelt kerge selle raha eest mis ma saan. Võimalik et see mingi aeg muutub ka kui kolmevõistluhobused juuli lõpus või kuskil tulevad(mitu korda rohkem bokse on siis vaja teha). Hommikul täna saime isegi pool tundi rohkem magada sest Silvia tuli hiljem kohale kui tavaliselt tulnud on. Hobused said 7 aeg heina. Hommikul nad kaera/müsli ei saa. Tegime siis boksid ära, 2 tema, 2 mina.
Siis mina käisin vahepeal söömas. Tema hommikust ei söö ja Silvia tulekuni oli oma tund aega. Ma tõesti ei tea mida ta seal tallis nii kaua koguaeg teeb. Enamus ajast mina olen nagu niisama. Ainult varustust puhastan, pindesid kerin, panen hobuseid valmis. No selliseid tavalisi puhastu korrastus asju. Ja no minu arust on kõik tehtud. Aga tal koguaeg on kuskil midagi teha:D Siis ma passin seal koguaeg tühja, ootan et saaks siis millegagi aidata. Ja siis lõpuks ta saadabki mind sööma või mida iganes. Eks ta on siin juba oma aastajagu töödanud ja ta lihtsalt teab kuhu mida panna. Kuna nad siia suht alles kolisid siis on midagi neil veel korrastamata, aga mul ei ole aimugi mis kus käib. Ja kui aus olla siis audrey teab ja tahab ise rohkem ka teha. Töönarkomaan nagu ma ütlesin. Ma ei hakka omavoliliselt ju mingeid mõttetuid asju tegema. Pluss kahe päevaga ei oska ma kõike veel nii teha:D Ja no, mind see ei heiduta ka, ta ise teebki kõike raskemaks. Ma teen neid asju mida mul siiski palutakse enamvähem teha ja mida ma tean et peaks nagu tegema. Eks siis ajaga tulevad ka mu teadmised kuhu mis asjad kuuluvad.

Igatahes hommikul ta sõitis Bubbit ja ma jäin siis veidikeseks vaatama ka jälle. Aega oli et mära valmis panna. Igatahes Silvia tehnika on alguses selline normaalne lõdvestav traav, siis galopi harjutused ja siis traav/passaaz ja asjad. Galopis ta tegi ka hästi palju seina äärest paar sammu küljendust keskliini poole, siis jalavahetus ja tagasi, siis jälle jalavahetus jne. Igatahes nagu ma olen harjunud traavis sääre eest astumisega tegema. Hobune on lahe, aga ma võin üpris kindlalt öelda, et Renby ja hall on kihvtimad. Ja ma usun et see 6 aastane kellega sõidab üks sakslane( kes on teises tallis) see on veel vägevam. Täku puhul jääb neil võibolla puudu lihtsalt aktiivsusest ja kergusest. Ta on küll elastne ja liigub, aga lihtsalt raske. Jalavahetused teeb ta näiteks üpris lühikese ja madala sammuga.
Hiljem siis tõime mära. Audrey oli järjekordselt minust ette jõudnud veidi. Aga jalutasin tupsukest siis ja mingi hetk tuli silvia selga. Vaatasin seda trenni ka veidikene. Kuid siiski rohkem alguses. Ta teeb hästi palju üleminekuid alguses, nagu lõdvestav traav, ja siis võtabki veidi kõrgemasse paariks sammuks ja siis jälle edasi. Et jah, üleminekud koguaeg. Pluss hea on see näiteks et nad panevad kangi ketid minu arust vaevu vaevu seal lõua all kinni. Tõesti nagu nii et enamvähem pool kätt läheb vahele, siiani olen arvanud, et kangiketid käivad vähekene tugevamalt kinni. Aga hobused on eest pehmed ja ju siis pole seda kangi nii palju vaja. Silvia sõidab suht nii et kangiratse ripub. Painutamist on kindlalt ka rohkem, aga mitte ka oluliselt. Rullimist siiani pole näinud näiteks.
Hiljem Silvia mees kordetas Renbyt ja hiljem Silvia jalutas oma vanemat looma(Cabuchon või midagi sellist, pole kirjapildid nimesid näinud, seega ainult hääldus:D)

Hiljem Silvia küsis mult veel et kas ma tahan oma hobuse ka siia tuua. Ma ütlesin et ma ikka tahaks jah heameelega. Et tahan oma 5 aastas võtta. Ta tundus nagu rahul. Ütles et jaa, et siis saad selle saksa litsentsi võistlemiseks vms teha ja siis saad võistlemas ka käia. Ma olin nagu wow. Ma saan siin võistlema ka veel hakata kui tahan? Ei mulle sobib:D Ja ta ütles et trenni teeb ka siis nii palju kui ta võistlustel pole, ehk iga päev. Muidugi ma tahan näha kas tal tegelt ka viitsimist on. Sest hetkel on tal kindlalt see, et ma oleks uus asi mida proovida, sest niisama ta kedagi ju ei treeni hetkel. Ja ta ütles veel et esmaspäev saan sõitma hakata hobustega. Ta läheb järgmine nädal veel mingi aeg võistlustele ka.
Mees annab talle ka trenne. Ta mees oli kuni eelmise aastani itaalia kolmevõistlejate olümpiatiimi treener vms. Igatahes üpris nagu tubli ja jagab ka asja. Muidu küsisin ma audreylt kes treenib siis ta ütles et Zailinger pidi ka treenima. Eks näeb siis.

Eile sai Audreyga veidi siis räägitud ka. Ta ikka ütles ka et Silvia pidi kerget viisi laisk ikka ka olema. Et ta nüüd alguses minu pärast rohkem tegeleb nendega:D aga et mingi aeg hakkab tulema, et kas sa sõidaksid teda või kordetaksid teda. Et noh, ratsutamine on tal siiski rohkem nagu hobi mitte elukutse. Aga samas kui sõidab siis üpris ilusalt. Igatahes siis on võimalus mul palju rohkem tema hobustega sõita. Selles osas hea, teine asi kui palju ta trenne annab ja mida ta palub teha. Muidu on talle ikka normaalne sõita 2 hobust päevas. Tundub et Audrey sõidab ka hästi, kogemused tunduvad tal igatahes head, seega eks näeb siis mis saab. Kas ja keda ta ratsutab jne.
Päeval oli jälle mingi 1,5 tundi vaba. Audrey teeb ikka tööd. Seega mu mõistus ei võta mida ta koguaeg teeb. Ma loodan et ta kuidagi mind ikka sallib. Kohati tundub et ta tahaks kõike üksi teha ja sellised kerged asjad jätab minu teha. Mul veitsa on õppida ka et mida kus kuidas tegema peab.

Ja rohani tahan muidugi saata, aga veidi veel mõtlen kõik läbi, vaatan pärast ühte kuud mis tunne on. See on veidi kahju et koplid on siin nirud, muru on täiesti olematu. Ma olen harjunud et minu loom saab ikka head elu ilusatel karjamaadel ja palju liikumist seal. Mitte lihtsalt käe kõrval jalutamist.
Eks näis. Hoian teid siinse eluga ikka kursis. Kirstin ja Maret pidid mulle homme külla ka tulema nii et jeei.
Postitused on alguses kindlasti kohe pikad. Aga loevad vast need keda huvitab siinne olemine ja kõik muu ka:p