Eluolu ratsamaailmas

Neljas päev

Hommik oli nagu ikka. Ainult tänane päev erines täpselt nii palju, et Grete sai hobuse selga sõitma. Sain siis minna Renby selga, ta peaks olema 8 kui ma õigesti mäletan. Ruun. Üldiselt on ta hästi nunnu. Tema ja mära ongi mu lemmikud. Ma ise ka ei suuda seda uskuda et ma ütlen et mära mu lemmik on. Lihtsalt sellist iludust ja normaalse iseloomuga hobust ei näe iga päev.(mära!) Igatahes eile olevat Remby sitt olnud, seega läks alguses Mikael talle selga, aga kaua ta seal küll midagi ei teinud, lihtsalt veidikene rullis kui sedagi. Igatahes pm midagi erilist küll ei teinud. Siis läksin mina selga. No eest ta just kõige vapustavam polnud, mul olid ka trenslid seljas, kui muidu sõidetakse kangidega. Aga no need olid ka suulised mida mina ennem näinud ei olnud, ma arvan et pigem tugevamad. Igatahes olid nagu tavalised suulised, aga suulise keskelt tuli 2 ringi veel(üks ühele ja teine teisele poole) ja ratsmed läksid nende külge, mis ma siis arvaksin et kontakt suuga oli suurem..aga asjatundja ma nende suuliste poolest üldse polnud. Igatahes tegin traavi, siis oli eest nagu puupulk. Mikael vaatas sel hetkel, silvia läks hobust ära viima. Siis võtsin sammule, kutsusin teda sinna alla, tuli sii jälle traavi. Siis oli jälle parem, vahepeal viskas pea ülesse, siis pidin jälle üleminekuga alla kutsuma. Sest kui ta traavis end ülesse viskas siis üldjuhul ma teda traavi pealt tagasi pehmeks ei saanud. Suur jama on muidugi see et tal on hundihammas välja tõmbamata mis tal on veidi nagu sisse kasvanud, ja nüüd nad vajavad nagu operatsiooni et see välja lõigata vms. Ainult et tundub et see teeb talle ikka korralikult liiga ja ta sellepärast on eest selline nii ja naa. Igatahes lõpuks sain ta suht selliseks regulaarseks siiski. Kõik rütm oli mikaeli jaoks täpselt õige, see oli neil uus sadul ja nii mu jalad seal kriuksusid nagu ei tea mis. Aga minu arust oleks võinud veidikene veel aktiivsem olla, sammult traavile läks ta tõesti nagu aktiivselt, aga vb oleks veidi veel edasiminekut tahtnud. Mingi hetk jõudis Silvia Cabachoniga ja hakkas ka siis õpetama. Tema jällegi tahtis selle hobuse puhul kõrgemat positsiooni. Pidin ratsmed poole lühemaks võtma, ja kuna noore hobusega olen harjunud sõitma suht veidikene lahtise käega(tegelt muidugi ei tohiks, aga veidi kardan hoidma jääda) siis pidin hoidma käed väga tugevalt kinni. Sest tal oli koguaeg, dont loose your reins, dont loose. Minu jaoks oli harjumatult lühike, aga samas oli ta eest korralikult ja sõitsin tagant ja nii oli nagu hea ka. Lihtsalt kuna ta eest veidikene ebaregulaarne oli siis ma ei tahtnud hoidma jääda, aga kohati nii lühikese ratsmega oli kontakt tugevam kui muidu. Üritasin korralikult istuda, ja uues prestige sadulas oli see tõesti uskumatult mugav. Ja tegime ka palju üleminekuid, ja rohkem õlad sees varianti, ainult et noo, säärele oleks veidikene tundlikum võinud olla, mul polnud ei kannuseid ega stekki, seega seda harjutust kohe saada võttis veidikene aega, pidin rohkem jõudu nagu kasutama säärega. Aga saime.
Silvia trennist. Mulle üldiselt meeldis. See oli hea et Silvia rääkis väga kindlalt ja üldiselt rääkis õiget juttu ja konkreetselt. Ta ei rääkinud liiga palju, rohkem kontsentreerus sellele ühele asjale ja siis viis sujuvalt asju juurde. Ja kohe kui hobune oli hea, siis ta oli rahul, siis jätkas uue harjutusega. Palju me ei teinud. Täna päike paistis ja kohutavalt palav oli. Pean ütlema. Õueplats on lihtsalt mega. Siin on nii palju loodust ja mega ilus on. Nii et päevaga jäin ilusti rahule. Silvia ütles et homme teeme sama asja, ma küll ei tea kas kannused ka kunagi saan aga eks näis, selles osas on parem et see naine kes taanist tuli sõitis tookord tal külje katki, kuid see on superhästi paranenud. Kusjuures nad kasutavad siin hästi palju huvitavaid tooteid. Näiteks sinna kannusekohale paneme me sellist asja nimega Nack, selline pisike oranz pudel ja rohkem ma sellest ei tea sest seal on prantsuse/itaalia või ei tea mis keeles kiri peal. Aga ta on desifiteeriva toimega, ja kasvatab karva nahale, ja näha on et ta nagu päris hästi toimib. See kannusekoht on suht ilusaks läinud. Üldse hästi palju itaalia, prantsuse kirjaga tooted on siin..Silvia ütles ka et veidi on Renby siiani närvis sellest naisest kes käis. Sest nagu ma rääkisin, kui ma ükskord pärast seda naist jalutama sain minna seljas, siis renby mu all koguaeg läks läks ja läks. No täna nii hull ei olnud. Et ju see naine ikka teda korralikult sõitis, veidi üle siis. Peale trenni isegi audrey nagu ütles et ta on ikka mineja jah, et jooksis ikka hästi kõrgele, ma ise seljas hästi aru ei saanud kui nüüd aus olla:D Aga liikus hästi jaa, vb olin busy ta suuga sel hetkel(ja kõige saja muu asjaga). Silvia ise midagi ei öelnud kuidas rahul oli, aga no homme saan ju ka hobuse selga, seega väga hull vast polnud. Kui nad nüüd võistlustele lähevad, siis saan vb Kirstini siia külla kutsuda, ka ööseks. Ja vb saan siis Kiku pildistama ka veidi, et saaks mõnest sõidust ka pilte. 
Hetkel pole ma siiani suutnud harjuda kõigega siin. Audreyga suhtlemine on nii ja naa, üks päev lõbusam teine päev vahetame päeva jooksul ainult paar sõna. Ja tegelt ma tean et see on nii metsikult minus kinni, kuna osadesse võõrastesse ma lihtsalt suhtun kuidagi..vaikusega. Mikaeliga sain näiteks kohe alguses jutule. Aga ma usun et see ajaga tuleb, ja siis kui audrey enam ei pea igat asja sada korda üle vaatama, kas talle sobib siis vb läheb paremaks. Aja jooksul ikka harjub. Mul inglise keel longab reaalselt, sest ta räägib nagu võõrsõnade leksikonist võetud sõnadega ja siis ma olen üpris tihtipeale, et ...mida?!:D
Pikad postitused siin üksikus kohas kus pole netti. Ja selle saamisega on veel sitemad probleemid. Aga mul veitsa on igav ja seega kirjutan pikemalt ja kirjeldavamalt, neid keda huvitab need ka loevad vast Ja no see kes suudab lõpuks ma ei tea kui pika postituse mitmest sajast päevast ära lugeda, no need on tublid igatahes:D

Igatsen. Kõiki!